Vahevöö ülemiseks piiriks on Moho eralduspind, alumiseks piiriks aga vedel välistuum 2900 km sügavusel. Vahevöö jaguneb ülemiseks vahevööks, mis ulatub 660 kilomeetri sügavuseni ja alumiseks vahevööks, mis ulatub 2900 kilomeetri sügavuseni. 5. Mis on D“ kiht? D“ kiht on vahevöö sügavaim kiht vahetult tuuma piiril, kus temperatuur tõuseb märgatavalt ja seismiliste lainete kiirus väheneb järsult (sulakivimid). Konvektsioonivoolude ja ülekuumenenud kivimimassi hiidtilkade (e pluumide) tekkekoht. 6. Mis on Maa tuum? Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa, mis algab umbes 2900 km sügavuselt. Tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 7. Mis on magma? Magma on kõrgel temperatuuril ja suurel rõhul maakoores või vahevöös kivimi ülessulamisel tekkinud looduslik sulam. Peamisteks koostiselementideks on O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H2O, CO2 ja H2S. 8. Mis on püroklastiline vool?
Vahevöö ülemiseks piiriks on Moho eralduspind, alumiseks piiriks aga vedel välistuum 2900 km sügavusel. Vahevöö jaguneb ülemiseks vahevööks, mis ulatub 660 kilomeetri sügavuseni ja alumiseks vahevööks, mis ulatub 2900 kilomeetri sügavuseni. 5. Mis on D“ kiht? D“ kiht on vahevöö sügavaim kiht vahetult tuuma piiril, kus temperatuur tõuseb märgatavalt ja seismiliste lainete kiirus väheneb järsult (sulakivimid). Konvektsioonivoolude ja ülekuumenenud kivimimassi hiidtilkade (e pluumide) tekkekoht. 6. Mis on Maa tuum? Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa, mis algab umbes 2900 km sügavuselt. Tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 7. Mis on magma? Magma on kõrgel temperatuuril ja suurel rõhul maakoores või vahevöös kivimi ülessulamisel tekkinud looduslik sulam. Peamisteks koostiselementideks on O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H2O, CO2 ja H2S 8. Mis on laava?