4. vesilahustes avaldub biovedelike pH väärtus Vere pH on vahemikus 7,3 7,4 Uriinil 5 8 Puhas vihmavesi 5,5 6,3 (happevihmadel alla 5) Uriin pH-ga 5 uriinist pH 7 on 100x happelisem (ühiku vahe 10x) Raku tasand 1. Veerikas tsütoplasma tagab ühtse raku sisekeskkonna (tavaliselt 60 80%) 2. Tsütoplasmas lahustunud ained tekitavad rakkudes siserõhu ehk turgori. Eriti suur on see kestaga rakkudes nt taimerakkudes. nt hiidsekvoiad on kuni 140m kõrged, selleks on ju vaja rõhku, et vesi sinna latva saaks. 3. Vesi kaitseb rakkudes teatud struktuure ülekuumenemise eest nt mitokondreid Organismi tasandil 1. Termoregulatoorne, st vee aurumine a) taimedel läbi õhulõhede transpiratsioon. Taimedel lehtede all, veetaimedel lehtede peal. b) vee aurumine võib toimud ka nahalt (higistamine suurem osa imetajatest higistab, v.a täisveelise eluviisiga vaalalised)
Portugali laevad kolooniates Maailma metsatüübid Looduslikku levikut piiravad kliima ja pinnase koostis (mullad) · OKASMETSAD (1/3 puiduvarust) · LEHTMETSAD (2/3 puiduvarust) Parasvöötme okasmetsad · Suurima levikuga · Kasvavad aeglaselt (1-2 m³/ha aastas),suhteliselt hõredad, liigivaesed · 80% neist Venemaal ja P-Ameerikas · Maailma suurim kompaktne metsaala on Siberi taiga (670mln km²) · Maailma tarbepuit saadakse siit HIIDSEKVOIAD · elavad kuni 4000 aastat · kasvavad ligi 95 m kõrguseks, tüve diameeter 5-11 m. · kaaluvad kuni 4000 t · hinnaline puit (valmistatakse mööblit,maju jpm) Hovard Libby. Parasvöötme segametsad · Pindala asustuse ja põllumajanduse käigus oluliselt vähenenud · Aastane juurdekasv 2-3 m³/ha · Okasmetsadest liigiliselt mitmekesisemad · Eriti liigirikas P-Ameerika idaosa · Mida merelisem kliima, seda enam lehtpuid
Varuainena kasutavad tärklist. Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse järgi 2 rühma: 1. sammaltaimed pole juhtsooni 2. soontaimed on juhtsooned. Jagunevad:seemneteta taimed, seemnetega taimed, katteseemnetaimed (õistaimed) Suurus kasvu võimaldavad tugikoed, juhtsooned (ainete transport). Peab olema suur õhuniiskus. Puud ja liaanid suurimad Maal elavad organismid. Vahemaa juurtest lehtedeni ~100 m (hiidsekvoiad, mammutipuu). Kõige pisem taim Eestis on sammalde seas - 1mm (sale tiivik). Taimedel nii elusad kui surnud rakud (puud). Vegetatiivne e klonaalne paljunemine (maasikas, maikellukesed). Kloon on ühe raku või organismi vegetatiivne järglaskond tekib rakkude mitootilise paljunemise tulemusena. Kõik klooni osad ühesuguse genotüübiga. Liikumine rakkude liikumist piiravad rakukestad. Liikumine passiivne leviste (seemned, viljad eosed jne) abil
annaabi.ee 
