Selts: Kiskjalised Carnivora Sugukond: Kärplased Mustelidae Alamsugukond: Lutrinae Perekond: Saarmas Lutra Liik: Saarmas Välimus Saarmas on suur, kehaehituselt sale, pika ja paindliku kerega ja madalate jalgadega. Keha ülapool on tumepruun aga alapool heledam.Keha suurus oleneb liigist näiteks Lõuna-Ameerikas elutsev hiidsaarmas kasvab peaaegu kahe meetri pikkuseks, aga Eestis elutsev saarmas on 70-90 cm pikk. Saba pikkus 3050 cm. Isendid võivad kaaluda 512 kg, maksimaalselt 15 kg Emasloomad on isastest umbes ühe kilo võrra kergemad .Saarmal on tihe, veekindel ja väga vastupidav karvkate. Karvastik on karm, aluskarv aga erakordselt tihe ja pehme. Ta on Eesti vee-elulistest kiskjatest suurim. Erakordselt vahvad on saarma vurrud: vanematel loomadel 1015 sentimeetrit pikad. käppade
Levik: Levinud suuremas osas Euroopas ja Aasias. Pärast 1960. aastat on nende arvukus pidevalt vähenenud. Elupaik: Vaiksed jõekaldad, järved ja ojad, vahel ka mererannik. Saak: Kalad, konnad, teod; vahel ka mügrid ja veelindude pojad. Pesapaik: Tavaliselt jõekaldale kaevatud urg; magamiseks kasutab lihtsamaid puhkepesi. Järglased: Tavaliselt kaks poega, harva kuni neli. Teised saarmaliigid: Põhja-Ameerikas elav kanada saarmas; Brasiiliast pärit, nüüdseks üliharuldane hiidsaarmas; maailma väiksem saarmas on väikeküüs- saarmas; sõrmiksaarmas; merisaarmas ehk kalaan; silesaarmas; kassiksaarmas; täpiksaarmas . Kasutatud kirjandus:"Loomade elu.Saarmas" Sandy Ransford
Levik: Levinud suuremas osas Euroopas ja Aasias. Pärast 1960. aastat on nende arvukus pidevalt vähenenud. Elupaik: Vaiksed jõekaldad, järved ja ojad, vahel ka mererannik. Saak: Kalad, konnad, teod; vahel ka mügrid ja veelindude pojad. Pesapaik: Tavaliselt jõekaldale kaevatud urg; magamiseks kasutab lihtsamaid puhkepesi. Järglased: Tavaliselt kaks poega, harva kuni neli. Teised saarmaliigid: Põhja-Ameerikas elav kanada saarmas; Brasiiliast pärit, nüüdseks üliharuldane hiidsaarmas; maailma väiksem saarmas on väikeküüs-saarmas; sõrmiksaarmas; merisaarmas ehk kalaan; silesaarmas; kassiksaarmas; täpiksaarmas . Kasutatud kirjandus:"Loomade elu.Saarmas" Sandy Ransford
ja Austraalia. Viimasele mandrile, tõsi küll, on inimene siiski mõned liigid sisse viinud. Vanimad kärplased on teada juba varasest oligotseenist. Sugukonna suurimasse perekonda Mustela on süstemaatikud paigutanud 18 liiki. Enamasti on kärplane sale väike loom, kuid leidub ka suuremaid kiskjaid, näiteks veelise eluviisiga merisaarmas (Enhydra lutris) võib kaaluda kuni 40 kilogrammi. Suuremat kasvu on ka Lõuna-Ameerikas pesitsev hiidsaarmas (Pteronura brasiliensis), meiegi metsadesse eksiv ahm (Gulo gulo) ja mitu mägraliiki. Kärplastele on iseloomulikud hästi arenenud anaalnäärmed, kadestusväärne haistmine ja kuulmine. Enamik kärplasi on lihatoidulised, kuid mõned liigid söövad ka segatoitu. Aasias ja Aafrikas kodu leidnud meemäger (Mellivora capensis) armastab näiteks üle kõige... No mis te ise arvate, mida? 2. KASUKALOOMAD
Levik: Levinud suuremas osas Euroopas ja Aasias. Pärast 1960. aastat on nende arvukus pidevalt vähenenud. Elupaik: Vaiksed jõekaldad, järved ja ojad, vahel ka mererannik. Saak: Kalad, konnad, teod; vahel ka mügrid ja veelindude pojad. Pesapaik: Tavaliselt jõekaldale kaevatud urg; magamiseks kasutab lihtsamaid puhkepesi. Järglased: Tavaliselt kaks poega, harva kuni neli. Teised saarmaliigid: PõhjaAmeerikas elav kanada saarmas; Brasiiliast pärit, nüüdseks üliharuldane hiidsaarmas; maailma väiksem saarmas on väikeküüssaarmas; sõrmiksaarmas; merisaarmas ehk kalaan; silesaarmas; kassiksaarmas; täpiksaarmas
annaabi.ee 
