võsu edasi arenema ja juured, mis ümbritsevad tiheda kihina kandurpuu tüve, takistavad viimase teiskasvu ning lämmatavad kandurpuu aja jooksul. Säärased "puukägistajad" on mõned malai viigipuud (Ficus), ameerika kluusiad (Clusia) ja uusmeremaa mürdilised (Metrosideros); aja jooksul kujunevad neist suured puud, mille "tüve" moodustavad kunagised juured. Rohtsed püsikud maapinnal etendavad vihmametsas vähetähtsat osa. Nad on kiirekasvulised hiidrohttaimed, nagu banaanid, mis kasutavad kiiresti ära tekkivaid häile, või siis äärmiselt vähenõudlikud varjutaimed, mida sellesama omaduse tõttu kasvatatakse meil toataimedena (Aspidistra, Chlorophytum, Tradescantia, Saintpaulia) ja mis uuenevad peamiselt vegetatiivselt. Tiheda rohustu puudumist metsa all seletatakse ka puude tugeva juurekonkurentsiga. Parasiittaimede osatähtsus on väike. Tuntuim on raitlill (Rafflesia), suureõieline varretu ja lehitu juureparasiit tsissustel.
ronima selle ümber põimudes. Kui juur jõuab maapinnani, hakkab võsu edasi arenema ja juur, mis on tihedalt põimunud kandurpuu tüve ümber, takistab kandurpuu teiskasvu ning lämmatab selle vaikselt need on puukägistajad. Aja jooksul saavad neist suured puud, mille ,,tüve" moodustavad kunagised juured. · Rohtsed püsikud maapinnal on vähetähtsad. Nad on kiirekasvulised hiidrohttaimed, mis kasutavad kiiresti ära tekkivaid häile või siis on vähenõudlikud varjutaimed, mis uuenevad vegetatiivselt. · Tiheda rohustu puudumist seletatakse tiheda juurekonkurentsiga.' · Troopiline vihmamets hõlmab niisked (kuid mitte soostunud) madalikud ning mäestike nölvad kuni - 1200 m kõrguseni. · Regioonid: o Neotroopika Kesk- ja Lõuna-Ameerika o Aafrika Kongo jõe bassein o Indomalai Indoneesia, Malaka ps., Laos, Kambodza
annaabi.ee 
