kuid selle pole täpselt teada. Jupiteri koostis Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja "kivimi" lisandiga. See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. Jupiteril on arvatavasti kivisest materjalist tuum ulatudes kusagil 10 kuni 15 kordse Maamassini. Jupiteri rõngad ·Nii nagu igal hiidplaneedil on rõngad,on ka Jupiteril 3 rõngast. ·Erinevalt Saturnist, on Jupiteri rõngad ·Jupiteri rõngaid on võimalik tumedad (albeedo umbes .05). jäädvustada ainult infrapuna Arvatavasti koosnevad nad väga kiirgus teleskoopidega väikestest kivise materjali teradest. Jupiteri suur punane laik · Suurt punast laiku (SPL) on nähtud maiste vaatlejate poolt rohkem kui 300 aastat (see avastus on tavaliselt omistatud
Rõnga välimine raadius on 137000km, paksus aga mitte üle 4km, sisemiser rõnga kaugus pinnast on 13000km. Tugev magnetväli. 15. Hiidplaneedid on veel ka Uraan ja Neptuun. Kõik neli planeeti torkavad eelkõige silma oma suuruse poolest. Need on läbimõõdult vähemalt 4x ja massilt vähemalt 15x Maast suuremad, ent umbes 3x väiksema tihedusega. Iseloomulik on veel suur kuude arv, väga kiire pöörlemine ja rõngaste olemasolu. Nii on kõigil neljal hiidplaneedil. Kõik need sarnanevad oma koostise ja ehituse poolest Jupiterile, koosnedes põhiliselt vesinikust ja heeliumist. Planeedi keskel on arvatavasti väike raua- ja räniühenditest tuum, kuid Uraani ja Neptuuni sees võib olla rohkem kivist ainet ja jääd. 16. Asteroidid- neid on arvult üle 3000. Tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Nad onnii väikesed, et palja silmaga näeb neist vaid ühte Vesta. Kõige suurem neist on Ceres, läbimõõduga 1003km
annaabi.ee 
