PÕRGUHAUAMÄGI (KA PÕRGUAUGUMÄGI, GRENADERIMÄGI) üle 1km pikk, kahe tipuga (läänepoolne 83 ja idapoolne 81 m ümp) tuumiku moodustavad mitmed väiksemad (läbimõõt kuni 100m) tugevasti deformeerunud hiidpangad Põrguhauamäe lael on u 250 m läbimõõdus ovaalne ja kuni 20 m sügavune sulglohk Põrguhaud või -auk. Selle lohu lõunanõlval paljandub enam kui 100 m läbimõõduga ja kuni 60o lõuna suunas kallutatud hiidpangas, mille sees on koobas Põrguhauamägi ja põrguhaud PARGIMÄGI (KA LASTEKODUMÄGI) Pargimägi on nime saanud pargilt, mis ümbritses kunagi parun Korffile kuulunud puidust mõisahoonet. Lastekodumäe nimi pärineb aga enne II maailmasõda mõisahoones (hävis 1944. aastal) olnud lastekodult. idapoolseim ja kõrgeim(jalamilt kuni 40 m; lagi 84,6 m ümp) Pargimäe tuumikuks on u 400 m pikkune ja kuni 50 m tõstetud ning u 20o lõuna suunas kallutatud monoliitne
nõlvaks. Astangu ees avaneb õhukese pinnakatte all juba Kambriumi sinisavi. Paljanduva hiidpanka põhjanõlv Tornimäel. Tornimäe südamikuks on suhteliselt monoliitne, ligi 40 m võrra tõstetud ning umbes 10 kraadi lõuna suunas kallutatud hiidpangas. Selle kivimeid, eriti lubajakive läbivad tihedalt (keskmiselt 10 tk 1 m kohta) kihi pinnaga ristuvad lõhed (nn tihelõhelisus). Tornimäe ida- ja lääneotsas on kivimid tugevamini deformeeritud: väiksemateks pangasteks tükeldatud, tugevasti
annaabi.ee 
