Kontinentaalse kliima valitsemine Maismaa asustasid uued eluvormid:hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed Liiva ja savi setete rohkus Eostaimede metsad Putukate areng Kahepaiksete areng Suure Euroameerika mandri tekkimine Baltika ja Laurentia mandrite kokkupõrkel. Sellele järgnenud mäeteke põhjustas mandrite üldise tõusu ja ookeanide taandumise.Suur maismaa ülekaal oli lõunapoolkeral Gondwana hiidmandril. Karbon Mandrijäätumine poolustel Soe ja niiske kliima, soode tekkimine Lopsakas taimestik: osjad, kollad, sõnajalad Kivisöelademete tekkimine taimede mattumisel Maismaa selgroogsete ja lühijalgsete, kahepaiksete ja roomajate mitmekesisus /kilpkonnad,sisalikud, dinosaurused, linnud Eristus troopilise ja parasvöötme taimestik Põhilised taimed olid hiidosjad, hiidkollad, sõnajalgtaimed seemnesõnajalad ja kordaiidid. Laamade kokkupõrgetel tekkisid
miljonit aastat tagasi. Paleosoikum jaguneb Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuteks (joonis 1.)(http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/paleosoikum.html). Joonis 1. paleosoikumi geokronoloogiline tabel Selle aja aja jooksul leidsid aset baikali, kaledoonia ja hertsüünia kurrutused. Üldise maakerke tagajärjel tekkis vana Angara mannaer, aegkonna alguses lõunapoolkeral kujunenud Gondvana hiidmandril esines korduvalt mandrijäätumisi (I.Arold, 1987). Paleosoikumis toimus kaks väga olulist sündmust organismide arengus: · Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus", mille käigus ilmusid peaaegu kõik tänapäevased grupid · Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna
Suurimate rüükalade pikkus ulatus kuni 10 meetrini. Kõhrkalade vanimad leiud pärinevad Siluri algusest. Kõhrkaladest säilivad fossiilsena hambad ja rüükaladest paksud rüü osad. Devon Baltika ja Laurentia mandri kokkupõrkel moodustus suur Euroameerika mander. Kokkupõrkele järgnenud mäeteke põhjustas mandrite üldise kerke ja ookeanide taandumise. Eriti suur oli maismaa ülekaal lõunapoolkeral Gondwana hiidmandril. Merede pindala vähenemine ning maismaa pinnamoe suured erinevused põhjustasid äärmiselt kontinentaalse kliima, millega kaasnes mandriliste liivakate ja savikate setete rohkus. Eriti ulatuslikke alasid kattis punasevärviline liivakivi, nn old red. Devoni ajastul toimus ka aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt. Varased eostaimed, mis kasvasid Siluri ajastul ainult soodes, moodustasid Hilis - Devonis suuri metsi.
annaabi.ee 
