2011 Kirjaoskus 100% Kõige suurem on asustustihedus linn-liidumaades (Berliinis 3800, Hamburgis 2280 ja Bremenis 1640 in/km2). Hõredamalt on asustatud kirdepoolsed liidumaad Mecklenburg-Vorpommern (75 in/km2) ja Brandenburg (88). Seevastu Nordrhein-Westfalenis elab 530 ja Saarimaal 415 in/km2. Ajaloolise arengu eripärast ja föderaalsest riigikorraldusest johtuvalt ei ole Saksamaal selgelt välja kujunenud metropoli ega ka hiidlinnu. Suurim linnastu on kujunenud ReiniRuhri piirkonnas. Üle 1 miljoni elanikuga linnu on 3, 500 0001 000 000 elanikuga 9 ning 100 000500 000 elanikuga 70 (2003). Neis 82 suurlinnas elab 25,3 miljonit inimest (31% Saksamaa rahvastikust). Alla 2000 elanikuga asulates elab 8% rahvastikust. Saksamaale on iseloomulikud väikesed ja keskmise suurusega linnad. Kuni II maailmasõja lõpuni oli Saksamaa rahvuseliselt ühtne riik.
4. Rahvastik Saksamaa on rahvaarvu poolest Euroopas Venemaa järel teine riik. Saksamaal elab 82 310 000. inimest. Rahvastiku keskmine tihedus on 231 in./km2 (2007). Kõige suurem on asustustihedus linn- liidumaades (Berliinis 3800, Hamburgis 2280 ja Bremenis 1640 in./km2 ) ja Brandenburg (88). Seevastu Nordhein-Westfalenis elab 530 ja Saarimaal 415 in./km2 . Ajaloolise arengu eripärast ja föderaalsest riigikorraldusest johtuvalt ei ole Saksamaal selgelt välja kujunenud metropoli ega ka hiidlinnu. Suurim linnastu on kujunenud Reini- Ruhri piirkonnas. Üle 1mln. elanikuga linnu on 3, 500 000- 1 000 000 elanikuga 9 ning 100 000- 500 000 elanikuga 70 (2003). Neis 82 suurlinnas elab 25,3 miljonit inimest (31% Saksamaa rahvastikust). Alla 2000 elanikuga asulates elab 8% rahvastikust, Saksamaale on iseloomulikud väikese ja keskmise suurusega linnad. Kuni II maailmasõja lõpuni oli Saksamaa rahvusvaheliselt ühtne riik. Pärast II maailmasõda on eeskätt