püüda olevat noorelkuul ja vanakuu põhjas (Iisaku). Rahvapärimust seoses haugi ja haugipüügiga on tutvustanud ka A. Luts. Rahvapärimuslikud kujutlused hiidhaugist on ette puutunud ka kalanduse asjatundjatele ning leidnud korrigeerimist. «Teated enam kui 100aastastest ülisuurtest haugidest ei ole seni paika pidanud,» märgib N. Mikelsaa. Eesti vete suurimaid eksemplare on arvatud jäävat 20 kg piiresse. Rahvasuus lisab teadmine, et veekogus elutseb hiidkala, mainet samuti ka tema asupaigale. Hiidhaugi suurust, vanust ja ebatavalist välimust iseloomustatakse sõnadega, nagu suur, väga suur, ilus (st kogukas), ei ole jaksanud kanda, vana, sammeldanud, tölbi sabaga, sabata. Muistendis kutsub üleloomulik olend veteriigi haldaja niisugust kala kui oma karilooma, nt tölphännaga orikas, vana tölphännaga pull, Jakob Kõrvi ümbersõnastatud rahvajututekstis tõlksaba sikk
igatahes on haug ahvenast, särjest või latikast eelistatavam. Olgu unna või noodaga, arvati neid parem püüda olevat noorelkuul ja vanakuu põhjas (Iisaku). Rahvapärimuslikud kujutlused hiidhaugist on ette puutunud ka kalanduse asjatundjatele ning leidnud korrigeerimist. Teated enam kui 100 aastastest ülisuurtest haugidest ei ole seni paika pidanud. Eesti vete suurimaid eksemplare on arvatud jäävat 20 kg piiresse. Rahvasuus lisab teadmine, et veekogus elutseb hiidkala, mainet samuti ka tema asupaigale. Hiidhaugi suurust, vanust ja ebatavalist välimust iseloomustatakse sõnadega, nagu suur, väga suur, ilus, ei ole jaksanud kanda, vana, sammeldanud, tölbi sabaga, sabata. [ ] Korra pühapäeva õhtupoolel olla mees Sineallikal kalu püidnud ja enne päevaloodet vana, sammeldanud tölbisabaga haugi kätte saanud ja sellega kodupoole minema hakanud. Tagaselja kuulnud ta hüütavat: «Kas kari keik kodus
23.peatükk Saarel kohtusid nad Möigase ja tema pojaga, kes oli munk ja laulis oma peene häälega lugusid, mida isa ei sallinud. Munga nimi oli Röks, aga ta oli kloostris võtnud endale peene nime Taaniel. Ta arvas, et ristimine on lahe ja kõik peavad jumalat uskuma. Ussisõnad on saatanast, ütles ta. Möigas häbenes oma poja lolli juttu. Toas olid seinal tuulesõlmed köite sees. Tark harutas need lahti ja pani koti sisse. Küll Tölp teab, kuidas neid kasutada. Nad said teada, et hiidkala nimi oli Ahteneumion. 24.peatükk Samal ajal oli Tambet saarele tulnud noori otsima. Vanaisa oli sisistanud, Tambet ei saanud temast aru. Kuna vanaisal oli luid puudu, tappis ta Tambeti ja keetis tema kondid ära, väikesest pealuust valmistas aga karika. Hiie ei kurvastanud isa surma üle. Hirm oli ta ära väsitanud ja nüüd oli ta sellest vaba. Vanaisa näitas noortele oma tiibu, nüüd oli tal puudu veel kahe inimese luud. Kui need käes on, lubas ta tasa teha kõik saarel passitud aastad
annaabi.ee 
