tugevamad. 2)Veel konkureerivad omavahel kardinalahvenad ja lendkalad. Kuna nad mõlemad on väiksed, siis nad söövad teiste kalade marju ning veel muid tillukesi mereloomi. Aga kui neil mõlemal kalal läheb kalamarjade pärast võitluseks, siis jääb peale lendkala, kuna ta on raskem ja pikem, sest lendkala on kuni 45 cm pikk, aga kardinalahven on ainult 10 cm pikkune. 3)Konkureerivad veel hiidhai ja planktonid. Hiidhai kasutab planktoneid toiduks ja hiidhaid midagi muud ei söögi. Nad lihtsalt ujuvad avatud lõugadega ning töötlevad oma lõpustest läbi tonnide kaupa vett. Kui planktonid neile suhu satuvad, siis on hiidhail lõpustekaarte küljes kleepuv lima, kuhu planktonid kinni jäävad ja nii toiduks saavad. 4)Suur ogatäht saab süüa ainult korallide pehmet elusosa, kuid ogatähte tahavad omakorda süüa papagoikala, kes pööravad ogatähe selili ning ründavad teda kergesti ligipääsetavalt alapoolelt
tigudest, kalmaaridest ja tillukestest kaladest. Troopikameredes levinud sinihai omapäraks on see, et ta armastab ujuda laevade ümber ja neid ookeanis päevade kaupa saata. Ta ootab toidupalu, mis laevalt alla heidetakse. Nii mõnigi sukelduja on ujunud hiidhai ümber, mõõtnud rahulikult tema suurust, hoidnud kinni tema sabauimest ja teinud veealust sõitu. Inglased on andnud hiidhaile pika omapärase nime - veepinnal päikese käes soojendav hai. Hiidhaid püütakse, sest ta liha on söödav ja maksast saadakse kalaõli. MÕRTSUKHAI Inimsööjaks ehk "valgeks surmaks" kutsutud mõrtsukhaid esineb kõikides piisavalt soojades meredes. Tema inimsööja kuulsus on liialdatud, aga pole siiski täiesti alusetu. Mõrtsukhai on mereloom. Kõige paremini tunneb ta ennast soojades vetes. Ta peab koguaeg ujuma, et piisavalt hapnikku saada. Ta on üks maailma hirmuäratavamateas loomadest. Nad kuuluvad suurepäraste
annaabi.ee 
