Siniallikas ehk Ohvriallikas Saula siniallikas asub Kolust 3 km Tallinna pool, maanteest kilomeetri jagu ida suunas. Minna tuleb jalgsi möödaa metsateed. Ohvriallikas on kristallselge allikavesi. Ohvriallika läbimõõt on 12-13 m, sügavus 3-4 m Vanasti käisid inimesed kauge maa tagant ohvriallika juurest tervisevett otsimas. Ilma ohvriannita ei tohtinud keegi sealt vett võtta. Ohvreid oli erinevaid, mida allikasse visati. Kõige mõjuvam oli rahaohver, eriti siis kui visati terve hõberubla. Muidugi ohverdati ka viljateri, riideid ja muid asju. Enne ohverdamist pidi hõberahaga kolm korda hõõruma haiget kohta, siis pidi seda kolm korda ümber pea vastu päeva keerutama ja siis viskama selle allikasse. Vesi aitas haiguste vastu ja silmahaiged käisid seal oma silmi pesemas. Mõned inimesed olid olnud tõsistes haigustes, aga allika vesi oli ikka kõik terveks ravinud. Sellepärast see allikas oligi nii püha. ...
Eestlaste muinasusundiga võrreldes oli kristlus palju arenenum ja paeluvam õpetus, Sõdade ajajärk (Liivi sõda, kohe varsti PoolaRootsi sõda) kestis kaua, mis tõi kaasa VanaLiivimaa ning kuna ristiusk suruti eestlastele peale tule ja mõõgaga, tekitas see juba iseenesest sisemise elukorralduste, tõekspidamiste ja väärtushinnangute muutuste. Eriti tugevalt muutsid Eesti palet tõrke uute tõdede vastu. Nähes pühade hiidede ja jumalakujude rüvetamist, eestlaste maailmapilt usupuhastusele järgnenud aastakümned oma mõisameeste, tatarlaste, talupoegadest röövsalkade murenes. Siiski sulas ristiusk ajapikku varasemate paganlike veendumustega ja tekkis omamoodi ja kahuripaukudega. Selle aja elasid läbi mitu põlvkonda. rahvausk. Rahvale tõi ristiusk kaasa kirjaosukse, raamatutarkuse ja koolihariduse leviku.
annaabi.ee 
