mahlaga, täisteraleib juustu-vorsti vm kattega. Võimalusi on palju, peaasi, et Sa kooli tühja kõhuga ei lähe! Liigu! See on lihtne. Kõnni, sõida jalgrattaga, sörgi – koos sõpradega võib see saada mõnusaks ajaviiteks! Püüa teha aktiivseid 10-minutilisi pause ka kodus õppimise, lugemise ja televiisori vaatamise vahele. Püüa liikuda vähemalt 30 minutit iga päev! Pinguta higistamiseni! Energiline pingutus, mille puhul tekib hingeldus ja higistamine, aitab sinu südamel paremini töötada, lisab energiat, aitab parandada Sinu väljanägemist ja tunda ennast hästi! Liikumist peaks alustama lihaste venitamisharjutustest, millele järgneks umbes 20 minutit aeroobset liikumist (jooks, sörk, tantsimine). Seejärel tee harjutusi lihastugevuse suurendamiseks – pumpamine, raskuste tõstmine. Pingeliste liigutuste järel lõdvesta end ja tee hingamisharjutusi.
Kas veetase tõuseb sellepärast, et kaladel oleks rohkem ruumi ujuda? Kas kliima soojeneb sellepärast, et ka inimesed põhjanabal võiksid t-särgi väel ringi käia ja päikest võtta? Võimalik, et loodus teeb tagasi, selle eest, et mõned inimesed üldse ei üritagi proovida mõista maailma olemust. Juba mõtteviis, et üksipäini ei saa midagi muuta, kahjustab nii inimese kui ka looduse enesekindlust. Enesekindluse kadumine viib närveldamiseni, see omakorda higistamiseni. Seega loodus higistab. Tal on palav, vett tekkib juurde. Kas see ongi globaalne soojenemine ja veetaseme tõus? Vaadates palju reklaamitud looduse hoidmist, tekib tunne, et peaks ise ka midagi ette võtma: külmkapist kiiresti vajalikud asjad välja otsima, mitte seal, uks pärani ning suu ammuli mõtlema, mida ma sealt küll tahtsin, kas ma üldse midagi tahtsin ja sama targalt kümne minuti pärast uuesti sinna vahtima minna. Päevasel ajal ei pea tuled särama igas toas, las taevapäike
annaabi.ee 
