JOHAN VILHELM SNELLMAN ANASTASIA TOPKINA JOHAN VILHELM SNELLMAN • 12. MAI 1806 STOCKHOLM – 4. JUULI 1881KIRKKONUMMI VALD • SOOME POLIITIK JA KULTUURITEGELANE, ÜKS FENNOMAANIDE JUHTE LAPSEPÕLV • KRISTIAN HENRIK SNELLMAN – LAEVAKAPTEN • MARIA MAGDALENA RÖRING • LINN SÖDERMALM • 5 LAST Maja Stockholmis, kus sündis Snellman TÖÖ • 1835 – HELSINGI ÜLIKOOLI LEKTOR • ELIAS LÖNNROT JA JOHAN LUDVIG RUNEBERG • 1838 – TÖÖLEPINGU LÕPP PÄRAST VÄLISMAAD (1839 – 1842) • KOOLIDIREKTOR KUOPIOS • 1844 POLEEMILISED AJAKIRJANDUSVÄLJAANDED: SOOMEKEELNE AJALEHT MAAMIEHEN YSTÄVÄ ROOTSIKEELNE AJALEHT SAIMA (SULETI 1846) 1847-1849 JA 1855-1856 AJAKIRI „LITTERATURBLAD FÖR ALLMÄN MEDBORGERLIG BILDING“ Ajalehe Saima esimese numbri esimene lehekülg • 1848/1849 KANDIDEERIS HELSINGI ÜLIKOOLI PROFESSORIKS • 1850 LOOBUS KOOLIJUHATAJA KOHAST • KOLIS H...
Kõrvuti sellega jätkus tema viljakas kirjanduslik looming. Peale memuaaride kirjutas ta mitmeid näidendeid, sealhulgas viis lõpule Niskamäe- tsükli("Niskamäe Heta", ""Entäs nyt, Niskavuori?"), lõi kuuldemänge ning töötas filmistsenaariumide kallal. Hella Wuolijoki suri pärast pikaajalist haigust 2.02 1954. aastal, olles 67-aastasne. Paar päeva enne surma kohtas ta ajakirjanikku, kellele ütles:"Mul on kiire, kõik peateosed on kirjutamata." Matused toimusid 8. 02 Helsingi Hietaniemi surnuaia kabelis ja tuhk maeti kirjaniku isa urni kõrvale. Tema tütre, Vappu Tuomioja poeg, Erkki Tuomioja on Soome välisminister.
ei pakkunud, asus ta 1923 Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektoriks, kellena töötas surmani. Villem Grünthal-Ridala oli Ungari La Fontaine'i Seltsi välisliige, SKS-i ja Kalevala Seltsi välisliige, EKL-i ja EKS-i liige. 1920. aastail tegi kaastööd eesti ajakirjandusele kuid läks tülli Loomingu ja Eesti Kirjanduse toimetusega. Vanemas eas on ta avaldanud peamiselt keeleteaduslikke töid Soomes, ajakirjas Virittäjä jm. Ta suri Helsingis ja on maetud Hietaniemi kalmistule. 4 II VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA LOOMING Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mis ta algupäraste regivärsiliste laulude liitmisel lõi
annaabi.ee 
