tohtinud. Keskne koht oli altar. Altari juurde kuulusid templid. Naos jumalate koda. Templi sissekäik oli idas. Olümpias algselt moodustas kogu pühamu Zeusi altar ja hiis. Siis lisati Hera(abikaasa) tempel. Alles 3. saj pärast seda ehitati ka Zeusi pühamu. Athena tempel polnud erilist rituaalset tähendust (suurus ja uhkus ei määranud rituaalset olulisust) Rituaalselt olulisem tempel oli välimuselt märgatavalt tagasihoidlikum. Preestrid, kr keeles hiereus (-pühamees), olid alati seotud kindla pühamuga. Preesterkonda kui sellist ei eksisteerinud. Tal oli alati kindel funktsioon, mida täitis. Nad ei moodustanud vaimulikku seisust, osa neist olid sisuliselt riigiametnikud, keda valiti uuesti igal aastal. Samuti valiti igal aastal ülempreester, vähemalt Athenas. Preestri suguvõsad elasid täiesti tavalist aristrokraatidele iseloomulikku elu, neil polnud erilisi tabusid. Vaid enne riituste läbiviimist pidi teatud asju vältima, ettevalmistus.
kõigile Talitused - oraaklid, unenägude tõlgendamine ja ennustamine, ohvri toomine enne igat lahingut hea õnne tagamiseks Pühamute rohkus Igas linnriigis olev pühamu asub tenenos'el ehk pühal territooriumil, kus oli keelatud suguühe ja mõrv. Bomos ehk altar oli kultuse keskpunkt (igas templis 1 keskne altar jumalale, kelle pühamuga oli tegemist) ja see asus vabas õhus. Altaril viidi läbi riitusi. Pühamu võis olla ilma templita, kuid mitte altarita. Hiereus ehk preestrid ja preestrinnad olid riigiametnikena mitmeks aastaks ametisse määratud ühele kindlale pühamule. Igal pühamul oli oma preester, kes tegeles usutegevustega selles pühamus. Preestrid ei olnud eriline ühiskonnakiht või seisus vaid suguvõsad. Olulisim komme oli ohvritoomine Ohvritoomise juurde kuulub ka palve. Seda võis teha igaüks, kuid suuremad ohvritoomised toimusid pidustuste käigus, kuhu kuulus lisaks rongkäik, pidustus ja võistlused.
annaabi.ee 
