Preesterkonda kui sellist ei eksisteerinud. Tal oli alati kindel funktsioon, mida täitis. Nad ei moodustanud vaimulikku seisust, osa neist olid sisuliselt riigiametnikud, keda valiti uuesti igal aastal. Samuti valiti igal aastal ülempreester, vähemalt Athenas. Preestri suguvõsad elasid täiesti tavalist aristrokraatidele iseloomulikku elu, neil polnud erilisi tabusid. Vaid enne riituste läbiviimist pidi teatud asju vältima, ettevalmistus. Preestrinnad(hierea) olid küllaltki olulisel kohal. Suurtes pühamutes oli mõlemasoolisi. Rituaalid, mida nad läbi viisid olid väga erinevad. Aasta jooksul oli palju suuri pidustusi, vähemalt 1 suur iga kuu, mis andis reeglina kuule ka nime. Kuna igal jumalal oli oma funktsioon, siis pidi neile kõigile ikka austust näitama (läbi pidustuste). Olympiamängud olid üleriigiliselt kõige suuremad pidustused. Südasuvised jumalanna Athena pidustused Panthenaia. Persepone.
jne) Need põimuvad omavahel. Seotud on rituaalidega. Hetkel rõhk jumalamütoloogial Kreekas usk või religioon kui selline puudus, selleks ei olnud isegi vastavat sõna. Theos- jumal thea- jumalanna theous sebesthai- jumalaid austama theous nomizein- jumalaid austama tava kohaselt ehk riitusi läbi viima eusebia- jumalakartlikkus asebia- jumala mitteaustamine atheos- jumalatu entheos- jumalast täidetus enthusiasmos- jumalast täidetus hieros- püha hieron- pühamu hieros- preeser hierea- preestrinna hagios- püha mantis- õpetaja, see kes pühadust õpetab, ennustaja. Manteion- oraakel hiero-mantis- pühaduseõpetaja Mida kreeklased oma jumalatelt ootasid? Jumalad seisid inimlike normide eest. Selleks, et jumalaid saaks austada, tuli jälgida inimlike norme. Kui seda ei tehtud, järgnes karistus. Karistus tuli enne surma, siipoolsuses. Hiljem lisandus ka nägemus et pärast surma ootab ka mingi karistus. Kreeklastel oli tugev kogukond ja see oli ühistelt vastutav jumala ees
annaabi.ee 
