taseme vajaudsi rahuldada, kriitiliste intsidentide meetod. Maslow Herzberg Rahuldamatu vajadus on motivaator Rahuldamata hügieenivajadus ei ole motivaator, teised rahuldamata vajadused on motivaatorid Palk on motivaator(kui rahuldab vajadusi) Palk ei ole motivaator Vajadused on hierarhilises järjekorras Puudub hieraria Sobib kõikide ametitega Sobib kõrgemate ametitega McGregor X ja Y teooria töötajad X Y Töö on vastumeelne Töö on sama loomulik kui mäng kui on soodsad tingimused Inimestel pole ambitsioone Inimesed soovivad vastutust ja ei vaja juhendamist
Omandi kriteerium o kui palju on riigi omandus ja kui palju eraomandis o segane riik on muutnud äriühinguteks paljud tema omandis olevad ettevõtted ning omab teistes osalust ja kontrolli. Ka on avalik sektor loobunud omandist paljude tugifunktsioonide täitmisel ning ostab neid sisse. Nt. avaliku sektori hooneid renditakse. Liisitakse arvuteid. Teeb kasu ärisektorile nii Suhete kujundamise põhimõte o Hieraria, bürokraatia vs NPM konkurents o Probleem Bürokraatia esineb ka ärisektorison mõlemas sektoris esinev. Ka ärisektoris saab nii paremaid tulemusi saavutada. Avaliku sektori organisatsioonid toimivad üha enam konkurentsikeskkonnas ja püüavad lihtsamate teenuste osutamisel ärisektori korraldusvõtteid rakendada ka avalikus sektoris Avalike hüvede osutamine
seetõttu hinnatakse neid erinevalt, mistõttu sotsiaalne hierarhia on saanud tekkida. 8.2. Mis on kihistumine strukturaal-funktsionalistliku perspektiivi seisukohast? Funktsionalistlik süsteem seletab sotsiaalseid struktuure olemasolevate ühiksonnakorralduste põhjal: mis juhtub, kuna nii- ja niisugune sotsiaalne süsteem on olemas. Davis ja Moore: kõikide inimeste võimed ei ole sarnased. Funktsionalistid usuvad, et stratifikatsiooniprotsessid toodavad talentide hieraria ehk nende inimeste valitsemise, kellel on kõige paremad võimed või kes on seda kõige rohkem väärt. 8.3. Mis on kihistumine konfliktiteoreetilise perspektiivi seisukohast? Kontrastina funktsionalistlikule käsitlusele seletab konfliktiteooria sotsiaalse struktuuri tekkimist ühiskonnas eksisteerivate gruppide võistlusega väheste ressursside pärast. Konfliktiteooriast lähtuvalt saab vaadelda stratifikatsiooni funktsionalistlikku seletust kultuurilise hegemoonia näitena. 8.4
annaabi.ee 
