Dünaamilise välja teooria kõik, mis meil on, on protsess. Inimesed oskavad sündmusi identifitseerida nt perekondlikud õhtusöögid, kus on teada, et ema küsib, kuidas läheb, isa küsib palga kohta jne. Sztompka väli koosneb: 1. Ideedest (strukturalistide vaatenurgast teadlikkus, ideoloogia, teadvus) 2. Reeglitest (~ institutsioonid) 3. Tegudest (~ organisatsioonid kuidas me tuleme kokku ja teeme midagi, kuidas seda kontrollime) 4. Huvidest (~ kuidas oleme hierarhiseerinud selles ühiskonnas) Need kihid moodustavad sotsiokultuurilise välja, kus toimuvad muutused. Progress eksistentsiaalse ängi leevendamiseks on lootus, et kõik läheb paremini. Kui seda poleks, oleks meeleheide. Francis Bacon õpime maailma tundma, meie teadmised kumuleeruvad (kogunevad). Bacon uskus empiritsismi et kõike on vaja katseliselt tõestada. ,,Hiiglaste õlgadel seisma" tähendab, et enam ei pea ise kõike välja mõtlema, et olla tark saame
Selline rühm kaldub välja arendama oma keelesüsteemi ja keelekasutuse markerite süsteemi, mis teda teistest gruppidest eristab (Ferguson 1994: 19). Eesti terminoloogias seostub sõna dialekt tavaliselt ainult kohaga, sotsiaalselt määratletud allkeelte kohta kasutatakse terminit sotsiolekt. Sotsiolingvistika on leidnud mitmesuguseid seoseid inimese sotsiaalsete parameetrite ja keelekasutuse vahel. Sealjuures on eri koolkonnad ja uurijad toonud välja põhiosas samad mõjurid, kuigi hierarhiseerinud neid erinevalt (vrd Christian 1992; Trudgill 1995; Montgomery 1995; Wardhough 1996; eesti keeles vt lühidalt Keevallik 2001). Olulisemad mõjurid on inimese sotsiaalne päritolu ja staatus (klass, kiht, kast, seisus), sugu, vanus. Keskne sotsiolektimääratlus on ikka käinud klassikuuluvuse või staatusgrupi kaudu. Sotsiolektide alla paigutatakse tavaliselt ka släng. Mis on släng, pole kuigi selge. Esiteks
annaabi.ee 
