Iga sündmust tuleb kaaluda kõigi usaldusväärtuste seisukohast olenemata väärtuste mõõtmise viisist. Sündmust on kasulikum mõõta skaalade, mitte vastanduse abil. Võtta teemad ja anda neile hinnang uudisväärtuste skaaladel. Seejärel liita kokku ja panna põjal järjestada uudised. Vajadusel arvestada lisaväärtusi ja eirata pseudoväärtusi. Selgub ühine arvamus. Oluline on see, et uudisväärtuse seisukohast pannakse ritta ühe päeva sündmused. 3. Uudise alasündmuste hierarhiseerimine Uudisväärtused on olulised ka uudisloo tegemisel ja kriteeriumid kehtivad ka sündmuse sees. Uudist kirjutama asudes peab ajakirjanik mõtlema, millised sündmuse osad on kõige uudisväärtuslikumad ja keskenduma just neile.Mis on sündmuses kõige suurema mõjuga ühiskonnale-lehe lugejale? Mis on sündmuses kõige ootamatum, ebatavalisem, väiksem, suurim? Kas prominentidel on oluline roll ja mis on kõige olulisem? Mis konfliktid on kõige olulisemad? Mis on lugejale kõige lähedasem
Tarski tõeteooria on rakendatav formaliseeritud keelte puhul. Formaliseeritud keeli iseloomustab see, et neis on kindlaks määratud sõnavara ning ranged reeglid väljendite moodustamiseks. Algselt küll formaliseeritud keelte jaoks loodud semantiline teooria kehtib aga ka loomulike keelte puhul, mis on ise omaenda metakeeleks. Nn T- konventsiooni järgi peab objektkeele iga lause S jaoks saama öelda "S on tõene parajasti siis kui p", kus p on S-i tõlge metakeelde. Selline hierarhiseerimine võimaldab vältida ka klassikalise korrespondentsiteooria paradokse . Väide Ma valetan on tõene siis ja ainult siis, kui ma tegelikult valetan; aga kui ma nüüd tegelikult valetan, siis ma räägin ju tõtt; aga kui ma tegelikult räägin tõtt, siis ma valetan. 2 Filosoofia üldkursus EPMÜ kaugõppele. IV loeng 9 3 Meos, I. Filosoofia põhirpobleemid. Tallinn: Koolibri, 1998 lk 56 4
annaabi.ee 
