V aastatuhandel said Niiluse orus alguse põlluharimine ja karjakasvatus. Järgneval perioodil domineerisid Egiptuses sotsiaalselt vähe kihistunud põlluharijate asulad. IV aastatuhande teisel poolel algas ulatuslikum vase kasutamine. Aastatuhande viimastel sajanditel (3300 3000) ilmusid Ülem-Egiptuses esimesed monumentaalehtised (valitsejate residentsid ja pühamud, ülikuhauad ja valitsejakujutised (Skorpion kuningas ja Narmeri palett). Tekkisid suuremad keskused: Hierakonpolis, Abydos Ülem-Egiptuses ja Buto Alam-Egiptuses. Perioodi lõpus olid varaseimad tõendid hieroglüüfkirjast. Viimane oli mõiste- ja häälduskirja segu. Märgid tähistasid teatud sõnaühendeid. Hieroglüüfkiri vokaale ei tunne. Varadünastiline periood 3100 2686 (1. ja 2. dünastia) Ajavahemikus 3100 3000 ühendasid Ülem-Egiptuse valitsejad Egiptuse ühtseks riigiks. Ülem- ja Alam-Egiptus ühendati Menese või Narmeri poolt (pole teada) ning rajati nende piirile pealinn Memphis
(Vana-Egiptuse ajal - Kus) kaubad. Siin toimus kaubavahetus Egiptuse ja Nuubia vahel. Peale kulla oli Nuubia kuulus elevandiluu poolest. Siin asetses ka linn, mida egiptuse egiptuse keeles nimetati Seveneks, mis tähendab "hind"; see oli kaubapunkt, kus toimus vahetus egiptlaste ja nuubialaste vahel (Sevene või Siena praegune Assuan). 2)Elefantine nomose põhja pool asus Apollonopolise nomos (või Suur nomos). 3)Pisut põhja pool asetses Hierakonpolise nomos ja linn Hierakonpolis, kus austati jumalana jahi-kulli (hieraks - kreeka keeles: pistrik, jahi-kull). See oli Horose linn. Sellest linnast sai alguse Lõuna-Egiptuse ühendamine. Teisel Niiluse kaldal oli Elefandinopolis. 4)Veel edasi põhja pool, selle käänaku (izluchina) lõunaosas, mille moodustab Punasele merele lähenev Niilus, asetses Teebai nomos ja üks Egiptuse suurimaid linnu, kuulus Teebai. Egiptuse keeles oli tema nimi Tepe. Selle linna nimetus
annaabi.ee 
