Üks teadaolevalt vanimaid korvõielisi on raudrohi kõrget hinda teati juba antiikaja Kreekas ja Roomas. Korvõielised on õistaimede suurim sugukond: selles on ligikaudu 8000 perekonda. Korvõieliste liikide arvu on raske määrata, sest olenevalt liigi kriteeriumidest on süstemaatikud eristanud 1425 tuhat liiki. Eestis on eristatud ligi 300 liiki Liikide arvu ebakindlus on seotud apomiksise suure osakaaluga mitmes korvõieliste perekonnas (nt hunditubakas Hieracium, karutubakas Pilosella, võilill Taraxacum), mistõttu neis ei moodustu selgelt eristunud liike ja nende kirjeldamisel sõltub palju süstemaatikute kokkuleppest liigi määratlemisel (enamasti kirjeldatakse neis perekondades suurel hulgal pisiliike). 3. Korvõieliste välistunnused 3.1. Lehed Lehed on terved või lõhestunud, rootsulised või rootsutud, paiknevad vaheldumisi, harvemini vastakuti, männases või juurmise kodarikuna. Lehed on ilma abilehtedeta. 3.2. Õied
· Kasvab niiskel pinnasel metsade servades ja niitudel, õitsedes juulist semptembrini. Levikult tavaline liik. Harilik karutubakas Pilosella officinarum · Kuulub karutubakaliste perekonda · Kasvab 5-40 cm · Taime lehel alaküljed on tähtkarvadest viltjad. olles kaetud 3-5 mm piikuste karvadega nii ülalt kui alt. · Õitseb maist augustini eelistades kasvamiseks kuivemaid niitudel ja teeservadel.Tegu on üsna levinud liigiga. Liht hundibakas Hieracium vulgatum · Kuulub perekonda hunditibakalised · 30-70 cm · Taime iseloomustab mõlemast otsast ahenenud, üksikute tugevate hammastega, paljad või hõredalt karvased. Taime katavad 0,6 mm pikkused näärmekarvad ja üksikud lihtkarvad. Õitseb juunist juulini · Tavaline liik mida leidub metsaservadel ja hõredates metsades Liiv-koeratubakas - Crepis tectorum · Kuulub koertubakaliste perekonda · Kasavab 5-60 cm pikkuseks
4 pisiliikideks, kuid see termin on Eestis paraku kujunenud mitmetähendusli- kuks.) Taimedel esineb nn. agaamseid komplekse, kuhu kuuluvad apomiktilised mikroliigid, neile päritolult väga lähedased seksuaalsed liigid, hübriidid ning lisaks sellised mikroliigid, mis - kuigi harva - käituvad tavaliste, seksuaalsete liikidena. Selliseid komplekse erineb taimeperekondades või- lill (Taraxacum), hunditubakas (Hieracium) jt. 1.1.3.3. Liikide tekkimise ja olemuse kohta tuleks õppijal lugeda Henni Kallaku raamatuid Adaptatsiogenees ja liigiteke (Tartu, 1986; eriti lk. 47- 86) ja Bioevolutsioon (Tallinn, 1990; eriti lk. 66-78). 1.1.4. Küsimusele "mis on liik?" püütakse vastust anda liigikontsept- sioonide, liigi defineeringute ja liigi praktilise standardi esitamise kaudu. Suuremas osas teoreetilisestki kirjandusest on need kolm mõistet
annaabi.ee 
