Dekaad/ Valgus- Opt.id. Nimi Teaduslik nimi Otsekülv idaneja Temp. Id.-aeg märts Mugulbegoonia Begonia tuberhybrida 1 V 23 C 10-14 päeva Rippbegoonia B. tuberhybrida pendula 1 V 23 C 10-14 päeva Roosbegoonia B. x hiemalis 1 V 22-27 C 2 nädalat Alatiõitsev begoonia B. semperflorens 1 V 22-24 C 10-14 päeva Harilik heliotroop Heliotropium arborescens 1 V 18 C 14-20 päeva Baklazaan 1 20-30 C 8-12 päeva Varane kapsas 1 18-20 C 3-4 päeva
ei moodusta haustoreid viburitega liikuvad staadiumid puuduvad täielikult Tallus hästiarenenud seeneniidistikuna, tihti kinnitub substraadile risoididega. Mittesuguline paljunemine - sporangiumidega või harva klamüdospooridega Suguline paljunemine ümarate sügospooridega e. seigeostega, mis tekkivad sügoodist ja arenevad sporangiumikandjal sporangiumiks Must täpphallik -Rhizopus stolonifer, Mucor plasmaticus, Mucor hiemalis, Pilobolus kleinii Entomophthoromycotina (parasiidid või saprotroofid); Loomade ja taimede obligatoorsed parasiidid või saprotroofid hästi arenenud vegetatiivne mütseel tsüanotsüütne või vaheseintega Protoplast kas hüüfina või amöboidne, võimeline oma kuju muutma Võib moodustada tsüstiide või risoide Koniidikandjad tõeliste koniididega Sügospoorid kui paksuseinalised puhkeeosed
Valmikutele on omane saprofaagia ja nekrofaagia, nad toituvad tihti surnud putukatest. Sugukond koonlased Panorpidae. Siia kuuluvad kõige tüüpilisema välimusega liigid. Tuntum nendest on harilik koonlane Panorpa communis. Sugukond talikoonlased Boreidae. Väikesed tiivutud liigid, kes ilmuvad sageli kevadtalvel suurte sulade ajal lumele. Talvituvad valmikuna ja toituvad sammaldest. Neid nimetatakse sellepärast ka "lumekirpudeks". Eestis arvatavasti kaks liiki Boreus hiemalis ja B. westwoodi . Liikide arv: 470, Eestis 7 liiki Kirjandus: - Selts: Mardikalised Coleoptera Mardikad on väga erineva välimuse ja mõõtmetega (0,3-160 mm) ning enamasti tugevasti kitiniseerunud skeletiga putukad. Eesmine paar tiibu on kujult muutunud ja moodustavad nn kattetiivad (elytrae). Kattetiivad asetatakse lennuajal seljale kokku või kasutatakse lennul kandepindadena. Teine tiivapaar on kilejad ja mardikad kasutavad seda lendamiseks. Suised on haukamistüüpi
annaabi.ee 
