Ibeeria ps 18)Korsika s 32) Alpid 5)Apenniini ps 19)Sardiinia s 33)Püreneed 6)Balkani ps 20)Sitsiilia s 34)Sudeedid 7)Krimmi ps 21)Malta s 35)Vogeesid 8)Novaja Zemlija s 22)Kreeta s 36)Shwarzwald 9)Franz Josephi maa 23) Bornholm'i s 37)Kesk-Doonau m 10)Teravmäed 24) Öland'I s 38)Alam-Doonau m 11)Islandi saar 25)Gotland e. Ojamaa 39)Hibiinid 12)Fääri saared 26)Ahvenamaa stk 13)Shetlandi s 27) Sjalland Lolland 14)Briti saared 28) Valdai Kõrgustik Lahed mered väinad
Soome kogupindala on 337 000 km. Soome on madal riik, tema maapind tõuseb kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 meetri üle merepinna. Meie põhjanaaber on soine maa- need moodustavad riigi üldpindalast 30% ning seetõttu on Soomegi nime saanud just sõnas "soo". Valdavalt esinevad need siiski Pohjanmaal ja Lapimaal.Lõuna-Soome on tasane ja Põhja- Soomes on palju mäestikke.Lapimaa ongi võrdlemisi mägine, kuna tema piiresse jäävad Skandinaavia mäestiku põhjaosa ning Hibiinid Soome kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi (1324 m.),mis asub samuti Lapimaal. Ka tasasematel Lapimaa aladel kõrgub siin-seal omapäraseid künkaid, mida nimetatakse tundruteks. Mida põhja poole seda vähemaks jääb puid ja mägisemaks läheb maastik.Lapimaa on Euroopa suurim kõnnumaaregioon ja seal on metsik ja avar loodus.Teistest kõrgustikest on kirdeosas veel Maanselka ja keskosas paiknev Suomenselkä kõrgustikud.
Õhku vajavad kõik elusolendid ning kui see on saastatnud, siis nende elukvaliteet kannatab selle all. Väätamisväärsus Rootsis: Lapimaa Lapimaaks kutsutakse alasid, kus elavad laplased ehk saamid, keeleliselt eestlaste sugulasrahvas. Põhjapoolne osa Lapimaast jääb tundravööndisse, kuid lõunapoolne ulatub okasmetsavööndisse. Lapimaa on võrdlemisi mägine, kuna tema piiresse jäävad Skandinaavia mäestiku põhjaosa ning Hibiinid. Ka tasasel maal kerkib siin- seal kõrgemaid mägesid, tundraid. Lapimaa rahvaarvuks loetakse umbes 1 miljon, kuid laplasi on nende hulgas vaevalt 30 000. Enamik laplasi elab Norras. Ise hüüavad nad end saamideks ja peavad laplase nimetust halvustavaks. Traditsioonilise elatusviisi järgi jaotuvad laplased põhjapõdrakasvatamisega tegelevateks tundrulaplasteks (Põhja-Rootsi ja Norra sisemaa), põdrakasvatajaist ja kalastajaist
silmaringi sel teemal. Lumelaviin 3 Laviin on suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjustatud liikumine.Laviinid toimuvad järskudel gravitatsiooniliselt ebastabiilsetel nõlvadel. Nad on suureks ohuks mägistes piirkondades. Ohtlikumad piirkonnad on Alpid, Kaukaasia mäestik, Hibiinid, Kesk Aasis ja kõik Põhjamaade mäed. Suuremad laviinid võivad matta enda alla hooneid ja inimmesi. Laviini kiirus võib ületada 500 km/h. Laviine põhjustavad tegurid on meteoroloogilised ja geomorfoloogilised. Meteoroloogiliste tegurite seas on oluline õhutemperatuur, tuul ning sademed. Geomorfoloogilistest teguritest on olulisemad nõlva kallakusnurk ,ekspositsioon ning kumerus. Teede ja külade kaitseks ehitatakse
annaabi.ee 
