Sama uuring näitab, et võrreldes teiste maadega joovad Eesti koolinoored märksa sagedamini ka kanget alkoholi (Noored alkoholi... s.a.). 2007. aastal läbiviidud uuringust selgus, et enamik koolinoori joovad end purju lahjadest alkohoolsetest jookidest nagu siider, lahjemad segujoogid ja õlu. Õlut on proovinud selles eas 39% poistest ja 30% tüdrukutest. Siidrit on poisid samas eas joonud 33%, segujooke 20% ja veini 29% (Hibell, Guttormsson, Ahlström, Balakireva, Bjarnason, Kokkevi, Kraus, 2007). Samast uuringust selgub, et paljud koolinoored ei peagi neid jooke alkoholiks. Arvatakse, et alkohol aitab lõõgastuda, tunda ennast õnnelikumana ja leevendada muresid. Tegelikkuses alkohol süvendab hoopis muresid ja probleeme. Uuringutulemused näitavad, et alkohol ei ole 15 16 aastaste noorukite seas vaid nädalavahetuse ajaviide. Küsitlusele vastanutest olid 53%
aastaste koolinoorte „Euroopa kooliõpilaste alkoholi ja narkootikumide kasutamise küsitlusuuring” ESPAD (European School Survey Project on Alcohol and Other Drugs). Seda on Eestis korraldatud viiel korral – aastatel 1995, 1999, 2003, 2007 ja 2011 (Uimastite tarvitamine koolinoorte seas 2012). ESPAD käsitleb nii uimastite tarvitamist kui ka sellega seonduvaid tegureid. Kuna uuringut tehakse üleeuroopaliselt, on kättesaadavad võrdlusandmed ka teiste riikidega (Hibell jt 2012).(Kull, Saat, Kiive, & Põiklik, 2015). Järgmine video iseloomustab hästi noorte käitumist, kus noored on piisavalt uudishimulikud ja proovivad narkootikume. Ühel hetkel juhtus Toomasega midagi aga suurem enamus seltskonnast ei julge kiirabi kutsuda, kuna on ise ka uimas ja kardavad pahandusi. https://www.youtube.com/watch?v=4MKx8oBbL5A Rolliteooria (Strean ja Davis) käsitleb inimeste omavahelisis suhteid ja seda, kuidas ootused ja reaktsioonid sunnivad meid reageerima