Riskiindikaatorite tundmine aitab välja selgitada suure riski rahvastikurühmi kui sihtrühmi, kelle hulgas oleks sobiv rakendada profülaktilist sekkumist või korraldada sihipäraseid arstlikke läbivaatusi. Põhjuslikkus ehk kausaalsus on mitmekülgset käsitlemist leidnud filosoofias ning eriti teaduse metodoloogias. Otsesed ja vahepõhjused. Piisav põhjus ja tarvilik põhjus. Tegelikult on igas põhjuslikus olukorras peaaegu alati võimalik eeldada vahepõhjuste olemasolu. Põhjuse ja hiaguse vahelist seost võib illustreerida mudeline- põhjuslikkuse ahelana. Põhjus, mis omaette pole piisav põhjus, on kaaspõhjus. Haiguse tarvilik põhjus on põhjus, mis peab olema, et haigus tekiks. Epidemioloogia uuringukavad. (1) Kohortuuring. Ekspositsioon (ehk eksponeeritus). Eksponeeritud ja eksponeerimata kohort. Randomiseerimine (uuring, kus eksponeerituse määrab uurija). Kohtuuring ehk tegurilähtne uuring pakub lahendusele lähenemiseks otsemat teed
Virus (HPV), mille levikust ja ennetamisest ollakse suhteliselt vähe teadlikud. Papilloomiviirused on väikesed ja väga salakavalad DNA viirused, mis ei anna esialgseid sümptomeid. Inimesel on neid teada üle 100 tüübi. Enamik neist tekitavad healoomulisi käsnjaid moodustisi, mis on madala riski HPV-d. Halvaloomulisi kasvajaid tekitavad kõrge riski ehk onkogeensed HPV-d. Referaadis tuleb käsitlusele papilloomviiruste üldine iseloom - nakatamine, paljunemine, hiaguse teke, levik; madala riski HPV-de poolt põhjustatud healoomulised kasvajad - soolatüükad ja kondüloomid ning sellised onkogeensed HPV haigused nagu nahavähk ja emakakaelavähk. Iga haiguse puhul on inimese jaoks oluline teada, kuidas sellest hoiduda ja millised võimalused on raviks, kui ollakse juba haigestunud. 4 1. PAPILLOOMIVIIRUS