· metallide korrosiooniinhibiitor · PbMoO4 jt Pb -molübdaadid : pigmendid, akustil. materjalid · Teised molübdaadid (leelismuldmet., haruld. muldmetallid ): · laser- ja luminofoormaterjalid, senjettelektrikud jm · Keemialaborites - peam NH4+ - ja Na+ - molübdaadid 7. Elavhõbeda halogeneenide omadused · Värvitud või kollased (Hg2F2, Hg2I2) kristallil. ühendid; tuntud nii Hg(II)- kui Hg(I) halogeniidid · Monohalogeniidid Hg2Hal2 (Hal = Cl, Br, I) on vees ja org. lahustites vähelahustuvad, lahustes disproportsioneeruvad : · Hg22+ Hg2+ + Hg · (tasakaal paremale Cl-, Br- jm. kompleksimoodustavate ligandide juuresolekul) · Dihalogeniidid HgHal2 lahustuvad nii vees kui org. lahustites, neile on iseloomulik (erinevalt suurest enamikust teistest sooladest), et nad praktiliselt ei dissotsieeru vesilahustes. Soolade MHal (M = Na, K, Rb) vesilahustes hästilahustuvad kompleksid M2HgHal4
Kuningveega reageerimisel moodustub kloriid: Hg + HNO3 + 3HCl HgCl2 + NOCl + 2H2O tekivad elavhõbe(II)kloriid ja nitrosüülkloriid · H2-ga Hg ei reageeri, kuid monovesinikuga tekib gaasiline elavhõbehüdriid HgH. Ebapüsivat hüdriidi HgH2 (lag-temp 125 °C) saadakse kaudselt. · Halogeenidega reageerimisel võivad tekkida nii Hg(I)- kui ka Hg(II)- halogeenid (vastavalt Hg2Hal2 ja HgHal2). · Kalkogeenidega S, Se ja Te (O vt eestpoolt) tekivad ühendid HgE (sulfiid, seleniid, telluriid). Peenestatud väävliga tekib elavhõbe(I)sulfiid HgS juba toatemperatuuril (lihtainete hõõrumisel uhmris). Kõrgemal temperatuuril reageerib Hg interhalogeenidega (BrCl, BrI jt), väävli halogeenidega (S2Cl2, S2Br2), nitrosüülkloriidi jt ühenditega. · Elavhõbe ei reageri lihtainete B, C, Si, Ge, N2, P ega As-ga.