Siia kuulub metalli hävimine kuivas õhus (hapnikus) kõrgematel temp-ridel. Kui tekkinud oksiidikiht on poorne ja ebaühtlane, jätkub korrosioon metalli hävimiseni. Mõnede Me-de pinnale tekib tihe oksiidkile (Al, Cr, Ti jt), mis kaitseb metalli edasise oksüdatsiooni eest. Kaitsekihi pragunedes oküdatsioon jätkub. Oksiidikelme, N: Fe puhul, võib olla mitme- kihiline, mille paksus oleneb temperatuurist ja hapniku kontsent- ratsioonist. N: 700° C juures hFeO : h Fe3O4 : HFe2O3 =100 : 10 : l (h - oksiidikihi paksus) Elektrokeemiline korrosioon on Me hävimi- ne tema reageerimisel elektrolüüdilahusega vabade elektronide osavõtul. See toimub vett sisaldavates keskkondades ja on seotud galvaanielementide tekkega ning anoodi- ja katoodireaktsiooniga. Anoodireaktsioonis läheb Me ioonidena lahusesse ja vabanevad elektronid, katoodireaktsioonides elektronid seotakse: N: Zn reageerimisel HC1 lahusega, kus on H + ja Cl ioonid
Oksiidikelme, N: Fe puhul, võib olla mitme- reakts-i liitumisega. tempi tõusuga vdke vastastikune lahustuvus suur-b.Tahkete ainete kihiline, mille paksus oleneb temp-st ja hapn. kontsentratsioonist. 2) Pööratavad ja mittepööratavad Phmt-lt on reakts-d alati lahustuvus olen ainest ja lahustist. Lahustuvuse sõltuvust temp-st N: 700° C juures hFeO : h Fe3O4 : HFe2O3 =100 : 10 : l (h - pööratavad. Välis ting-te muutumisega saab tasakaalu nih-da nii, et isel-d lahustuvuskõverad. Viies vesilahusega kokku vees mittelah- oksiidikihi paksus) Elektrokeemiline korrosioon on Met hävim. nad on praktiliselt mittepööratavad va aine (N: orgaanilise lahusti) läheb osa vees lah-nud ainest üle tema reag-l elektrolüüdilahusega vabade ekt-de osavõtul