Juutide väljatõrjumine Saksamaa majanduselust Keeld külastada kultuuriasutusi, kasutada ühistransporti, õppida kõrgkoolides Final solution juudiküsimuse lõplik lahendamine 1939 juutide püüe välja rännata, mida riik takistab varade konfiskeerimise ja pangaülekannete keelustamisega; põgenikke ei taheta vastu võtta 1939 Juutide hävitamine Poolas:algul eristamine getodesse, seejärel hukkamine või massihävituslaagritesse saatmine 1941 annab Göring Heydrichile ülesande juudiküsimus lõplikult lahendada juudid bioloogiliselt hävitada Kuidas see toimus.... 21. jaanuar Wannsee nõupidamine Töölerakendamine töökolonnides (sugude eraldamine, sunnitöö, ebaküllaldane toit, ellujäänute suhtes rakendatakse erikohtlemist) Kõigi Euroopa juutide sundsaatmine idaaladele Sõjainvaliidide ja sõjaliste autasudega juutide saatmine Theresienstadti 5,29 miljonit juuti tapetakse (peam.gaaitamise teel)
armee, mida juhtis kindral Paulus, ja 4. tankiarmee, mida juhtis kindral Hoth, ei suutnud Punaarmeele vastu panna. Paulus oma armeega piirati ümber ja ta alistus 2.02.1943 (kaks päeva pärast marssaliks saamist, olles esimene vangilangenud Generalfeldmarschall Saksamaa ajaloos). Stalingradi lahing oli pöördepunktiks sõjas. 1942. aasta oli juba Hitlerile väga halb. Jaanuaris suri üks ta lemmikmarssaleid, von Reichenau, mais aga korraldati Tsehhis atendaat SSi tähtsuselt teisele mehele Heydrichile (suri nädal hiljem). Juunis 1942 toimus Vaiksel ookeanil Midway merelahing, millest sai pöördepunkt USA-Jaapani sõjas. Augustist 1942 veebruarini 1943 toimunud Guadalcanali lahingus said jaapanlased taas lüüa. Sügisel 1942 sai Rommel lüüa El Alameini lahingus, seega oli alanud sakslaste lüüasaamine ka Põhja-Aafrikas. Suvel 1943 said von Manstein, von Kluge ja kindral Model lüüa Kurski lahingus. Augustis
Holokausti õpetamisel tuleks eelnevalt tutvustada juutide varasemat ajalugu.4 Holokaust ise toimus võrdlemisi lühikese aja jooksul ning ajaloolased pole üksmeelel, millal juutide hävitamise otsus langetati. Keegi ei arva siiski, et vastav plaan oli olemas juba 1933. aastal, mil natsionaalsotsialistid Saksamaal võimule pääsesid. Otsustavaks kujunes natsionaalsotsialistliku valitsuse teise mehe Hermann Göringi kirjalik korraldus 1941. aasta juulist SD (Sicherheitsdienst) juhile Reinhard Heydrichile juudiküsimusele lõpplahenduse leidmiseks. Selleks ajaks oli seoses Saksamaa kallaletungiga Nõukogude Liidule juutide massiline tapmine juba alanud. Nende kahe teguri tõttu peetaksegi 1941. aastat tavaliselt holokausti alguseks. Holokausti lõpuks loetakse Saksamaa kaotust Teises maailmasõjas 1945. aasta mais. Holokaustini viinud sammud Üks eeldus, mis holokausti toimumise üldse võimalikuks tegi, oli ammu enne natsismi levinud eelarvamus,