Paljud juudid pidasid end sakslaseks, ei uskunud 20sajandil midagi sellist; o Saksamaal ,,Uus Kord" ,,Ost" (Rosenberg) juudid, mustlased, slaavlased kuulutati alamrassiks (+ homoseksuaalid + vaimne- ja füüsikaline puue) hävitustöö, intelligents tuli hävitada!; o 1935 Nürbergi seadused kollane kuusnurk üle riiete! 1938 ,,Kristallöö" juute peeti kui loomi, algas juutide tagakiusamine (Heydrich) juudiärid hävitati, lapsed visati koolist välja, keelati maa omamine; o 1. Sept. 1939 5 aasta pärast 5 miljonit juuti surnud, deporteerimine (Auschwits suurim koonduslaager Poolas) hävituslaagritesse, surve getodesse (Einsatzgruppen tegelesid juutide hävitamisega, Mengele inimkatsed ,,surmaingel"); 1942 Wannasee konverents
enam kohalike liidumaade Siseminsiteeriumitele, vaid otse (Reichsführer-SS und Politzeipresident ) Heinrich Himmlerile. Kriminaalkuritegevuse ja riigivastaste kuritegudega tegelevad politseiasutused- kriminaalpolitsei - kriminalpolitzei ja poliitiline politsei - Gestapo ühendatati Sicherheitspolizei (Sipo)) nime all. Otseselt poliitiliste vastastega tegeles Riigi Julgeoleku Peaameti II osakond, mille juht oli Heinrich Müller ja Peaameti juhiks määrati Reinhard Heydrich, kes tollel ajal Saksamaal levinud kohakaasluse alusel oli nii riikliku julgeolekuameti kui ka seni veel eraldi partei alluvuses oleva parteilise julgeoleku SD eest vastutavate ametkondade juht. Koosseis, millesse kuulusid kõikide Saksamaa liidumaade poliitiliste politseiasutuste töötajad ca 4200. Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksamaa (Kolmanda Riigi) ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav
Peale ,,pikkade nugade ööd" kujunes kontroll ametnike ja politsei üle SSi kätte, mille juht Heinrich Himmler oli Hitleri ustavamaid järgijaid. 1934 ühendati senine Preisi salapolitsei Gestapo (Geheime Staatspolizei), mille volitused laienesid nüüd kogu Saksamaale, ja SD (Sicherheitsdienst tegeles peamiselt informatsiooni kogumisega) Sicherheitspolizei juhtimise alla, selle ülemaks sai Himmleri lähim abiline Reinhard Heydrich. Septembris 1939 loodi Sicherheitspolizei asemele Reichssicherheits- hauptamt (RSHA), mille alla koondati Gestapo (Amt IV), SD (sakslastega välismaal tegeles Amt III, välisluurega Amt VI) ja Kripo (Amt V). Üldse oli RSHA jagatud seitsmeks Amtiks. RSHA oli SSi koosseisus, selle esimene juht oli Heydrich ja tolle tapmise järel Ernst Kaltenbrunnen. Lisaks politseile oli SSil ka oma sõjaline osa (Waffen-SS), millest kujunes II maailmasõja ajal olulisim Saksamaa sõjaväe osa
valjuhäälne amatöörajaloolaste hulk holokausti. Osa eitajatest väidab, et Hitler ei teadnud, millega ta kaastöötajad tegelesid. Teised eitavad isegi seda, et holokaust üldse toimunud on. Kuid holokaust toimus ning ükski Hitleri lähematest meestest ei oleks saanud nii tähtsat otsust vastu võtta tema heakskiiduta.7 Järgnev dokument sisaldab Hermann Göringi korraldust Reinhard Heydrichile 31. juulist 1941. Õhuväemarssal Göring oli sel ajal Hitleri järel teisel positsioonil ning Heydrich oli salapolitsei juht. Viimane allus Heinrich Himmlerile ja mitte Hermann Göringile. Käsuliin võib tunduda veider, kuid Kolmandas Riigis oli selline olukord tavaline, kuna natsionaalsotsialistide juhid võistlesid omavahel suurema võimu nimel. 6 Longerich, Peter (utgivare): Die Ermordung der europäsichen Juden. Eine umfassende Dokumentation des Holocaust 1941 –1945. 1989, lk 76j. 7 Kershaw, Ian. Hitler. 1998, passim.
offered to deliver the Yugoslav general staff and Turkish, Vatican, Portuguese, and Brazilian codes for 28,000 Swiss francs, or about $20,000. The offer may well have been accepted, for all those codes were read at one time or another by various German agencies. In addition, the R.S.H.A. depended upon the military and the Forschungsamt for communications intelligence. Thus, in the autumn of 1941, Schellenberg, who had become deputy chief of Amt VI, asked Reinhard Heydrich, head of the whole R.S.H.A., to contact both the Forschungsamt and the military. Schellenberg wanted them to concentrate their intercept posts and cryptanalysts on Vichy and Belgrade traffic for some information he needed. At about the same time, Heydrich called the chief of the Wehrmacht signal organization and asked him to send Schellenberg any information about American- Japanese negotiations that he might obtain. Himmler disliked such dependency and in March of 1942 he sent