kiiremini muutuvas ja keerukamas keskkonnas, et sellega toime tulla, vajame me otseteid. Me peame sageli kasutama oma stereotüüpe, rusikareegleid, et liigitada asju vastavalt üksikutele võtmetunnustele ja, kui mõni neist vallandajatunnustest on olemas, ilma mõtlemata reageerima. Psühholoogid on viimasel ajal avastanud hulga mõtlemise otseteid, mida me kõik oma igapäevaste otsuste tegemisel kasutame. Neid nimetatakse otsustuslikes heuristikuteks ja need otseteed toimivad paljuski samamoodi nagu reegel " kallis=hea", võimaldades lihtsustatud mõtlemist, mis enamasti on kasulik, kui võib mõnikord viia ka vigadeni, mis lähevad meile kalliks maksma. Siin kohal vaatame just neid heuristikud, mis ütlevad meile, millal uskuda või järgida seda, mida meile öeldakse. Võtame näiteks otsetee reegli, mis väidab, et " kui ekspert seda ütles, siis peab see tõsi olema". Selle
Esimesel päeval üksi, teisel kolmekesi. Katse käigus nägi ta et osalejate hinnangud nihkusid eemale algsest ja üha lähemale kaaslaste arvamusele. Ta nimetas seda sotsiaalseks normiks. Normi tekkeks on vaja kaaslaste füüsiline lähedus. Hiljem tõetati, et ei pea olema füüsilist lähedust. Internetis on oluline kaaslaste individualiseeritus, kas teevad hinnanguid iseseisvalt või mitte. Vt slaid Kõige suurema tõuke normide kujunemisele annab ebakindlus. Normid muutuvad heuristikuteks ja annavad julguse teha otsustusi. Lääne kultuuris arvatakse, et enamusel on tavaliselt õigus (nt valimised, reklaamid). Siis tekivadki normid. Tekkinud norme võib nimetada ka grupi hoiakuteks. Sherif näitas kuidas normid tekivad ja üksikisik pannakse normide järgi käituma. Platow, 2005 katse slavestatud siin La Trobe ülikoolis. Pooled tudengid said näha standup komöödiat koos naeruga (salvestatud), öeldi et salvestatud oma ülikoolis.
annaabi.ee 
