2. Hingstar korrapärase eksterjööriga, keskmise tüsedusega. Mõnedel on pehme selg ja kitsas käik 3. Hasmo Küllalt elegantse kehaehitusega, saledam kui teised, kiire traaviga ja üldse head allüürid. Puuduseks on natuke peenem luustik(omal ajal halb), kuid tänapäeval on see just moodne ja positiivne. 4. Hoius- keskmised suurusetüübiga varem Läti hobune eesti hobusest natuke kõrgemate jalgadega. On ka saanud Hetmanist verd. Hiljem juba oldenburgi, ida-preisi ja holsteinist, hannoverist, brandenburgist, trakeenist, anglo-normanni, norfolgi, orlovi traavli, taani traavli ja isegi ardenni ning brabansooni tõugude ristamisest. Läti hobune on elegantne, aga neil on palju jalavigu. Läti täkud paistavad silma suure kasvuga, omavad universaalsed, viljakad, hea veotahtega, pikaealised, tugevad jne. 20 aastat tagasi oli 85% universaalsed ja 15% ratsa, aga tänapäeval on vastupidi. Nad on ka kõrbid ja tumedad.
Hetmani isa oli norfolk-roadsteri tõugu täkk Stuart ning ema teadmata päritolu hunteritüüpi (võimas universaaltüüpi ratsahobune) mära. Hetman oli raudjas, tugeva kehaehituse ning hästiarenenud lihaste ja jäsemetega ja hea iseloomuga. Tema järglased tulid esile söötade hea omastavuse, elava temperamendi ja suure vastupidavuse poolest. [1] (Lisa 4) Hetmani tugevaid järglasi võis edukalt kasutada nii põllu-, transporditöödel kui ka ratsahobustena. Hetmanist sai Tori hobuse esiisa, teda paaritati üle 1000 märaga. [1] 1895-1914 toodi Eestisse pidevalt uusi norfolki tõugu sugutäkke, keda kasutati tori tõu aretuses. Kuid aretustöös puudus sihikindlus ning süsteemitud eri tõugude ristamised viisid selleni, et tori hobusest sai veo- ja ratsahobuse segu - kord raskeveo-tüüpi väheliikuv, kord väga kerge traavli-tüüpi. Mõnede juures olid ülekaalus kohaliku eesti tõu omadused, samuti palju tuli ette kehaehituselt mitteharmoonilisi hobuseid
annaabi.ee 
