Eesti-Soome kirjandussuhete heitlik tee F.Tuglas on öelnud, et Eesti ja Soome on väga erinevad, kuid samas oleme rahvusliku elu pinevaimal hetkel olnud teineteisele nii lähedal. Seetõttu on enesestmõistetav, et ka meie vastastikustel kirjanduskontaktidel on olnud suhteliselt pikk ja märkimisväärne ajalugu, kuid alati mitte selline nagu oleme lootnud. Esimeseks soomendatud eesti raamatuks peetakse Pietari Hannikaise tõlgitud "Eesti muinasjutte", mis ilmus 1847 Mikkelis . Juba läinud sajandil jõudsid eesti keelde Matthias Johann Eiseni vahenduses "Kalevala" esimene eestindus ja ka Aleksis Kivi näidend "Öö ja päev", mida 1884. aastal mängiti Tartu "Vanemuise" laval. Eesti kirjanduse soomendustest olid selsamal perioodil märkimisväärsemad Lydia Koidula jutustus "Ojamölder ja temma minnia", Eduard Bornhöhe "Tasuja", Lilli Suburgi "Liina" ja Kaarle Krohni koostatud "Eesti muinasjutud ja muistendid". Käesoleva sajandi alguses saavad Eestis so...
pärast 1870. aasta suve, kuid vahepeal oli Itaalia kuningriik okupeerinud Rooma ning paavst lükkas kontsiili jätkamise edasi teadmatusse aega. 3. 20. sajandi kirikuelu üldiseloomustus. Esimene ja Teine maailmasõda. Totalitaarsed reziimid ja kristlus. 20. sajandit on peetud kirikuloos riigi ja kiriku suhteks. Olulisimad impulsid, mis kirik saab, ei tulene enam kiriku sisemisest arengust, vaid riikide poliitikast. See on lihtsasti selgitatav, kuna 20. sajand oli väga hetlik vastandlikud ideoloogiad, kaks maailmasõda. 20, sajand oli ka väga religioonikriitiline sajand ning seda iseloomustab enim sekulariseerumine, mida ka kogu religiooniteadus tänapäeval uurib. Tugev ilmalikustumine ja kaks maailmasõda sundisid erinevad kirikud lõpuks laiemale koostööle, sündis oikumeeniline liikumine. Esimesele maailmasõjale eelnes üldiselt optimistlik elutunnetus, usuti rahvuslikesse
annaabi.ee 
