1 Keemiline kineetika. Aktiivsete põrgete teooriast Keemilise reaktsiooni kiirusena mõistetakse mingi reaktsioonist osaleva aine C2 C1 v kontsentratsiooni muutust ajaühikus. Nagu füüsikaski, võib rääkida keskmisest kiirusest ja hetkkiirusest. Lähteainete kontsentratsioon ajas väheneb, seega C2 < C1 ja kiirus on negatiivne. Saaduste järgi määratud kiirus on loomulikult positiivne, sest saadust tekib kogu aeg juurde ja C2 > C1 Kontsentratsiooni ühikuks keemias on [mol/l] see tähendab[mol/dm3], ajaühik valitakse sobivusest lähtudes, sest kiirused on väga erinevad.Keemilise reaktsiooni kiirus sõltubki kõigepealt reageerivatest ainetest ja võib ulatuda plahvatustest kuni üliaeglaste
Igaühte neist punktidest läbib keha teatud kindlal ajahetkel. Seega on kehal igas trajektoori punktis ja igal ajahetkel mingi kindel suurus. Keha liikumise hetkkiirus: väga väikese nihke s ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku t suhet: v = s . t Hetkkiiruseks nimetatakse kiirust, mida keha omab antud hetkel ehk antud trajektoori punktis. Hetkkiirusest võime rääkida ka ühtlese sirgjoonelise liikumise korral. Erinevuseks on ainult see, et ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel on hetkkiirus igas trajektoori punktis ja kõikidel ajahetkedel ühesugune. Mitteühtlase liikumise korral on see aga erinevates trajektoori punktides ja erinevatel ajahetkedel erinev. 12. Gravitatsioon3 Päikese, planeetide, komeetide, tähtede ja teiste kehade vahelist tõmbejõudu nimetas Newton gravitatsioonijõuks