v1 joonelisel liikumisel A v 2 E Hetkel t asub punktmass v2 C oma trajektooril punktis A, hetkel t+t punktis B, hetkkiirused vastavalt v1 ja v2 . Nihutame vektorit v2 paralleellükkega nii, et selle alguspunkt ühtib v1 alguspunktiga (punkt A). Kiiruse muudu v = v2 - v1 jagame kaheks komponendiks v1 ja v 2 nii, et lõik AE = AD = v1 . Vektor v1 kujutab kiiruse suuna muutumist, v2 aga mooduli muutumist. Analoogiliselt
v v1 v 2 v2 C v2 Joon. 2.2. Kiirendus kõver- joonelisel liikumisel Hetkel t asub punktmass oma trajektooril punktis A, hetkel t+t punktis B, hetkkiirused vastavalt v1 ja v2 . Nihutame vektorit v2 paralleellükkega nii, et selle A alguspunkt ühtib v1 alguspunktiga (punkt A). Kiiruse muudu v = v2 - v1 jagame kaheks E komponendiks v1 ja v 2 nii, et lõik AE = AD = v1 . Vektor v1
annaabi.ee 
