alluma kollektivismile, piirates inimense vaba tahet. Aristotelese eetika järgi võiks ja peaks sellisel juhul eelistama nende äärmuste vahepealset keskteed. III RAAMAT: „Valik“ Loomutäiuse uurijatel on vajalik määratleda seda, mis on vabatahtlik ja mis mitte. Mis on vastu tahtmist tundub sündivat sunni või teadmatuse läbi. Sunniviisiline on see, mille lähtealus on väljaspool. Vabatahtlik on see kui tegu valitakse vastavalt hetkevajaduse eesmärgist – lähtealus tegutsemiseks on sellisel juhul iseendas. Kui tööandja sunnib Teid millekski seadusevastaseks – kas siis inimene on oma valikus vaba või mitte? Ühest küljest ei tahaks ju vastavalt käituda.Teisest küljest ollakse ju selleks sunnitud, et mitte kannatada töölt lahti laskmise pärast. Millised teod on pealesunnitud? ● Sellised mille põhjus on välistes asjaoludes ja tegija ise mõju ei avalda.
Tänapäevane mudel aitab mõista ka seda, miks erinevad käitumismustrid on üksteisega erineval määral assotsieerunud. Nimelt on seotud tegevused (nt koera sugemiskäitumisel esinev kratsimine, keelega pesemine ja keha raputamine) kõik põhjustatud ühedest ja samadest teguritest (nt naha sügelusest). Kusjuures üks tegevus võib olla omakorda teisele otseseks põhjuseks (nt joomine teeb noka märjaks, seda kuivaks saab vaid nokka raputades). Isendite hetkevajaduse mõõtmine Kuidas mõõta seda, millise tegevuse peaks isend mingil ajahetkel valima? Kõige rohkem on selles osas uuritud söömis- ja joomiskäitumist, sest neid tegevusi põhjustavaid tegureid on lihtne manipuleerida (nt hoides loomi kindla aja jooksul näljas või janus). Nälja- või janutunnet on võimalik kvantitatiivselt hinnata selle järgi, kui palju loom võimaluse avanemisel sööb või joob (nt näljatunne = 10 g, kui loom sööb 10 g standardtoitu).
annaabi.ee 
