võimalus on oksjoni-põhine hinna kujundamine, mille puhul valitakse hinnaks näiteks oksjonil kujunenud kõrgeim hind. A.Roos, M.Nurmet, P.Sander, N.Ivanova Finantsturud ja –institutsioonid. http://www.nommeraadio.ee/meedia/pdf/RRS/Finantsjuhtimine.pdf lk. 58, 62-69 5. Valuutaturu hetkekurss, tähtajakurss, ristkurss Hetkekurss: ostu, müügi ja ristkurss on kõik hetkekursid, millega antud ajahetkel (nt päeval, tunnil, minutil, sekundil) ostetakse ja müüakse valuutat. Hetkekurssi nimetatakse ka spotkursiks. Tähtaja- ehk forvardkursiks nimetatakse seevastu kurssi, millega sooritatakse kokkulepitult etteostu- või ettemüügitehing tuleviku mingil ajahetkel. Ristkurss: Ristkursiks nimetatakse valuutakurssi, mis on leitud kahe teise valuutakursi järgi. 6. Ostujõu pariteedi teooria Ostujõu pariteedi teooria väidabki lähtuvalt ühe hinna seadusest, et riigi valuutakurss muutub koos hinnataseme suhtelise muutumise ehk inflatsiooniga.
42) Kõige levinumad on viivitamatu tarnega valuutaoperatsioonid, mis moodustavad ca 60% välisvaluutatehingutest (ekspordi-imporditehingute teenindamine, turismiga kaasnevad operatsioonid). Neid tehinguid iseloomustav joon on, et valuuta ost-müük toimub tarnimisega teisel tööpäeval (tehingu sõlmimise päeva mitte arvestades). See on aeg, mille jooksul kaasaegsete sidevahendite abil jõuab arveldada ükskõik millise maailma osaga ja lõpetada tehingu. Sellistes tehingutes kasutatakse hetkekurssi. Välisvaluuta hetketehingutega hoiavad pangad pidevalt minimaalsed vajalikud tööjäägid NOSTRO arvetel välispankades, õigeaegselt müües ühtede valuutade ülejääke ja kattes vajadust teiste järele. Tööpositsioonid hoitakse selliselt, et ei kuhjuks katteta välisvaluuta jääke. Teine liik hetketehinguid on valuutaarbitraaz, so. välisvaluuta ostmine-müümine eesmärgiga saada kasumit vahetuskursside erinevustest erinevatel turgudel: maailma valuutaturgudel on
annaabi.ee 
