tingimused standardiseeritud ja teda saab enne lepingu lõppemist finantsturgudel ostja olemasolu korral maha müüa). Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) – Inimene, kes tegutseb ettevõtjana (pakub oma nimeltasu eest kaupu või teenuseid) ja on end registreerinud äriregistris. G Goodwill – Ettevõtte väärtus teise ettevõtte või isiku jaoks; ettevõtte immateriaalne aktiva, mis seisneb ettevõtte positiivses imagos, tuntud nimes, ärisidemetes, klientuuris jne. H Hetkehind – Kauba maksumus hetkel kehtivates hindades. Hind, mida makstakse sularahas tehingu sõlmimise kuupäeval. Horisontaalne integratsioon – Ettevõtete integratsioon, mille puhul ühinenud ettevõtted võistlevad omavahel. Huvide konflikt – Konflikt, mis tekib, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste täitmisel otsuse, või osalema sellise otsuse tegemisel, mis mõjutab tema enda või tema sugulaste majanduslikke huvisid.
tulusus kinni rahaturu intressimääradest ning võlakirjade kestusest tüüpiliselt on pikema elueaga võlakirjadel kõrgem tulusus. Vastavalt võlakirja soetamise viisile on eristatav ostutulusus ning müügitulusus. Ostutulususe moodustavad saadavad kupongiintressid ja ostu- ning müügihinna vahe. Eelduseks siin see, et võlakiri hoitakse kuni lunastamistähtajani ning kõik saadavad intressid investeeritakse ühesuguse intressimääraga. Müügitulususe aluseks on võlakirja hetkehind ning see kujuneb võlakirja hetkehinna ning saadaolevate intresside alusel 5. INVESTEERIMISFONDI OSAK ,,Investeerimisfond on paljude investorite vara kogum, mida juhib professionaalne, Finantsinspektsioonilt vastava loa saanud fondivalitseja. Ta paigutab investoritelt saadud raha näiteks erinevatesse aktsiatesse, võlakirjadesse või teistesse fondidesse. Investeerimisfondi eesmärk on tulu teenimine. Investeerimisfondid on ka II ja III samba pensionifondid."
2012: 12) Kuigi iga mull ja sellele järgnev kriis on erinevad ning ei ole alati üheselt mõõdetavad, esineb siiski kõigis sarnane muster. Mulle saab olemuselt jagada kaheks: ratsionaalsed ja spekulatiivsed mullid. Ratsionaalse mulliga on tegu juhul, kui investorid ostavad ja hoiavad kinnisvara vara väärtuse kasvu ootuses. Eeldatakse, et vara väärtus jätkab kasvavat tendentsi ning tulevikus realiseeritava vara väärtus ületab alginvesteeringut. See tähendab, et vara hetkehind on tuleviku hinna diskonteeritud väärtus ning sellele lisatud dividendimaksed. Varade väärtus ei saa siiski kasvada lõputult, kui see muutub liiga kalliks, asendatakse see millegi muuga või hakkab turuväärtus langema. (Brunnermeier, Oehmke 2012: 14) Ratsionaalsete mudelite eelduseks on, et agendid teavad tekkiva mulli suurust ja suudavad varade väärtuse muutusi prognoosida (Lansing 2010: 1150). Kinnisvara liigse