õppija vajadused, huvid ja kogemused on õppimise võtmeteks. 7. Õpetamine ja õppekava peavad olema loodud nii, et on võimalik arvestada iga õpilase individuaalsete eripäradega. 8. Indiviidi vaimne ja esteetiline külg tuleb liita tegevusse, see on tähtis isiksuse tunde- elu arenemises. 9. Läbi kogemuse analüüsi arendatakse inimest ja valmistutakse uuteks kogemusteks. 10. Inimkesksust ei tuleks käsitleda kui järeleandmist lapse hetkefantaasiatele ja kapriisidele, vaid kui õiget õpetust, millele on iseloomulik struktureeritus ja plaanipärasus.
Teadmine ja tegemine kuuluvad ühte. Kool peab olema asutus, kus lapsel on võimalik õppida elust enesest. 2. See, mida õpime koolis, peab olema rakendatav koolikeskkonnast väljaspool ja vastupidi. Õpilasel peab tekkima tunne, et ta ei õpi mõttetult ja et ta saab elus rakendada teadmisi ntks matemaatikas õpitakse kuidas suurte esemete kõrgust vaadeldes mõõta. 3. Inimkesksust ei tuleks käsitleda kui järeleandmist lapse hetkefantaasiatele ja kapriisidele, vaid kui õiget õpetust, millele on iseloomulik struktureeritus ja plaanipärasus.