mis on minu jaoks oluline? Kindlasti tuleneb selline maailmaavastamise tung sellest, et olen veel noor ning ei tea ise ka täpselt, mida väärtustada ning millise eetikateooria järgi elada. Eetikateooriad jagunevad kolmeks: tagajärje-eetika, kohuse-eetika ja vooruseetika. Ühe jaoks on oluline teo tagajärg, teise jaoks teo väärtus ise ning kolmas hindab tegija iseloomu. Mõtlen tegutsedes tihti oma teo tagajärgedele. Seda mitte teha oleks minu arvates rumal. Käitudes vastavalt hetkeemotsioonile leian ennast tegemas rumalaid otsuseid ja vigu. Nagu ütleb üks aforism- "Don't make permanent decisions on temporary feelings" (st ära tee jäädavaid/püsivaid otsuseid hetkeemotsioonide aendil). Mõni kord kaalun isegi liiga kaua oma tegude tagajärgede plusse ja miinuseid. Mulle lihtsalt ei meeldi pettuda enda tehtud otsustes või asjades, mille muutmine oli minu võimuses. Kuid kas tegude eetilisust saab alati vaadata tagajärgedest lähtuvalt
suulise leviku tõttu väga selgete regionaalsete erijoontega oma olemuselt ühe sotsiaalse rühma - talurahva - kultuur kirja pandud rahvaluule liigikeskse määratlemise ajastul. Pärimusrühma määratlemisel ei ole määrav mitte rühma liikmete hulk, vaid määrav on kokkukuulvus - identiteet. Tagasi põhimõistete loendi juurde 3.3. Improvisatsioon Improvisatsioon sisaldab traditsioonilisuse elemente, kuigi ta ehitub üles hetkeemotsioonile. Kuna improvisatsioon seletub kõrvalepõikena traditsioonist, olles individuaalne ja hetkeline eneseväljendus, siis 20. sajandi keskelgi folkloristika improvisatsioone eriti oma uurimisaineks ei pidanud. Kuid improvisatsioonis võib näha ka teistsugust traditsioonilisuse ilmingut. Näiteks laste hüpitamine põlvel (sõit-sõit sõtsele, üle oja onule, läbi laane lellele ...) võib olla vägagi improvisatsiooniline, kuid ta sisaldab teatud traditsioonilisi
annaabi.ee 
