Õnnel on tuhat nägu Õnnel pole täpset tähendust, sest see tähendab igaühe jaoks erinevat asja. Õnn on see mis teeb just meid õnnelikuks, mitte kedagi teist. Kuid iga inimene tahab õnne leida ja seda kogeda ning tihti minnakse seda otsima. Paljude inimeste jaoks peitub õnn väikestes asjades või hetkedes ning paljude jaoks on vaja rohkemat, kui lihtsaid asju või hetki, et olla õnnelik. Näiteks teoses “Toomas Nipernaadi” leidis nimitegelane õnne uute neidudega kohtumisest ja neile hea tuju valmistamisest ning rohkemat ta ei vajanud, et olla rõõmus. Teoses “Taeval ei ole soosikuid” arvas Lillian, et ta on õnnelik siis, kui sanatooriumist vabaneb. Hiljem sai ta aga aru, et see ei teinud teda õnnelikuks ning ta tundis, et vajab rohkemat.
Üldpilti vaadates tundus mulle, et Jürka oleks võib-olla täieliku õndsuse isegi saavutanud, kui teda poleks ümbritsenud teised inimesed, kes patustasid (Kaval-Ants, Lisete, Mall ja naabrid, kes hiljem Põrgupõhjale kolisid), sest nende kuritööd mõjutasid Jürkat negatiivselt. Minu arvates saavutas Vanapagan Põrgupõhjal õndsuse, kuid mitte sellise õndsuse, mida ta ette oli kujutanud. Usun, et õnne märgatakse ainult siis, kui seda enam pole. Õndsus seisneb neis väikestes hetkedes, näiteks siis kui Vanapaganale esimesed lapsed sündisid või kui ta Lisetega kassipoja küünis kinni püüdsid. Sellised pisikesed momendid loevad rohkem, kui igavene õnn ja seda lihtsal põhjusel, et igavest õnne pole olemas. Kuigi Vanapagan lõpetas oma elu vihast keedes, oli ta elu siiski olnud õnnelik: täidetud armastusega Juula vastu ja paljude lastega. 9. Missugune mulje jäi Sulle teose järgi inimese (eestlase) suhtumisest Jumalasse, kuradisse?
mu Tallinnasse tööle. Ja kui mul seal töökohta ei ole, mida kuradit ma veel sinna otsin? Ma saan praegugi küllalt Tallinnas käia. No mind motiveeris Tallinnas elama naine, kes sinna tööle läks,praegust sellist põhjust ka ei ole. Mis on teie lemmik raamat? Üks meeldejäävamaid on Vonneguti Laste ristisõda ehk Tapamaja korpus viis ja eriti see Tralfamadore planeet (sorri kui valesti kirjutasin), kus elasid väga huvitava ajatajuga tüübid, kes elasid eelkõige õnnelikes hetkedes. Olid kurvad ja katastroofilised hetked ka, aga neile nad lihtsalt ei pööranud tähelepanu Kas vallalehe toimetaja ameti mahapanek on seotud üldise trendiga (kiirelt vahetuvad vallaametnikud) või olete lihtsalt liiga hõivatud? Nägin, enne oli see küsimus pikemalt. Vallaametnikke on tõesti palju vahetunud ja ka minu soov lahkuda on paljugi seotud selle üldise trendiga, ja ma olen ka üsna hõivatud, aga hetkel ma tunnen, et võin vallalehte teha küll
väike. Siin oleneb kõik sellest kuidas suhtub suurem väiksemasse ja mil viisil ta oma armastust välja näitab kui ta seda üldse teeb. Kujuneb välja kiindumus ja kaitseinstinkt. Isa ja ema tunnevad - või vähemalt eeldatakse, et nad tunnevad, kui kõik on õigesti, et nende lapsed on mingil olulisel kombel omad. Kõige olulisem on kiindumussuhe ema ja lapse vahel see saab alguse juba sünnist, esimestest hetkedes, kui laps asetatakse ema kätele, sellest omakorda kaitseinstinkt. Kuid inimese traagika paistab olevat selles, et see instinkt võib vanematel mingil ootamatul põhjusel kas närbuda või sootuks puududa. Igal lapsel on omad õigused, mis saavad alguse juba lapsepõlves. Nendeks õigusteks on: Õigus olla olemas – see on õigus sündida kindlasse kodusse, kindlate vanemate omaks lapseks nõnda, et lapse mõlemad vanemad on aktsepteerinud
Praegusele hetkele, see hetk on ju kohe möödas ja sellest saab mu minevik.. Okeiokei, ma lähen parem edasi minu tulevik- see on ootuste rikas.. sinna olen mahutanud ma oma plaanid, omad unistused, kõik oma soovid- kas neist ükski täitub ka? arvatavasti kui " jah " ,siis mõni üksik. Unistused purunevad, neist jääb alles ainult mõtted.. mis oleks võind olla ja mis oleks võinud teha teisiti. Miks ma üldse nii palju mõtlen kõigele? miks ma ei naudi hetki ja ei ela hetkedes?! rasked küsimused, sest iga sekund ma aind mõtlen.. mida ma võiks teha teisiti, ma nagu otsiks endas vigu, kuigi samas võiks lihtsalt naeratada ja teha kõike nii nagu ma tahan.. sest isegi kõige kahetsusväärsemad teod on ju tegelikult minupoolt korraldatud.Arvatavasti ma lihtsalt sellel hetkel leidsin, et see tegu on õige. Okei, kui ma minevikus arvasin et see on õige, siis miks ma hetkel mõtlen et see oli nii kuradi vale?
annaabi.ee 
