29) 30)Religioon Polüteism paljude jumalate kultus 3 tähtsamat: · Tormijumal - · Päikesejumalanna - Arinna · Nende poeg - Shorruma 31)Hetiidid võtsid palju üle Mesopotaamia rahvastelt kelle naabruses nad elasid. Hetiitide vahendusel levis Mesopotaamlaste kultuur üle kogu Väike-Aasia. Hetiidid hakkasid kasutama kiilkirja kohandades seda oma keelele. Babüloonlaste eeskujul kirjutasid nad üles ka oma seadused. Hattusast on leitud tänapäeval väga palju hetiidikeelseid kiilkirjatahvleid. Nende hulgas on kroonikaid mis räägivad kuningate sõjaretkedest, seaduste kogusid ja ka lugusid hetiitide jumalatest. Nagu enamus indoeuroopa rahvaid austasid ka nemad kõige enam taevajumalat, kes kogub pilvi, saadab vihma ja pillub piksenooli. 32) 33)Pärsia impeerium ulatus hiilgeajal Egiptusest ja Egeuse merest Kaspia mereni. 34) 35)Religioon. Kuni Xerxeseni olukord segane, ilmselt olid pärslased kas zoroastristid või
lõppsõnast. Samba ülaosas on kujutatud Hammurapit, kellele annab seadustiku õiguse- ja päikesejumal Šamaš. Seadused on temaatiliselt rühmitatud, valdavad on kriminaal- ja tsiviilõiguse küsimused. Üldine karistuspõhimõte oli talioon ("silm silma, hammas hamba vastu"), rohkesti oli ette nähtud surmanuhtlust. Hetiidi seadus - babüloonlaste eeskujul kirjutasid nad üles ka oma seadused. Hattušast on leitud tänapäeval palju hetiidikeelseid kiilkirjatahvleid. Nende hulgas on kroonikaid, mis räägivad kuningate sõjaretkedest, seaduste kogusid ja lugusid hetiitide jumalatest. Moosese seadus pärineb 8 saj. eKr, see on üks primitiivsemaist arhailistest seadustest, kuna on loodud lõdva hõimuliidu (tugevad sugukonnad, nõrk keskvõim) ja ühiskonna poolt, kus domineeris peamiselt karjakasvatu s. Tegemist oli uusi maa-alasid vallutava rahva õigusega.
Vanad egiptlased pidasid pühaks loomaks sõnnikupalle veeretavaid püha-sõnnikumardikaid ehk skarabeuse. Kera veeretamises nähti päikese taevavõlvil liikumise sümbolit, mardika pea küljes olevates jätketes aga sarnasust päikesekiirtega. Egiptlased avaldasid mardikale austust ning tema kujutisi raiuti välja kivist. Hattusa linn (lk 248) - asus Väike-Aasia keskosas. Hattusast on leitud tänapäeval väga palju hetiidikeelseid kiilkirjatahvleid. Linna ümber olid tugevad müürid, mille taga asus suur ja võimas kuningaloss. Nende kuninga võim ei olnud aga nii suur kui seda oli vaaraol. Enamik hetiite harisid põldu ja tegelesid karjakasvatusega. Väiksem osa oli käsitöölisi ning ebameeldivamad tööd jäeti orjade jaoks. Babüloonlaste eeskujul kirjutasid nad üles ka oma seadused. Nad austasid taevajumalat, kes kogub pilvi, saadab vihma ja pillub piksenooli.
annaabi.ee 
