ruumis ei olnud. Peitusemängus vennaga ilmnes lapsel palju egotsentrismile viitavaid olukordi. Kõigepealt ei suutnud laps oodata, kuni vend lugema hakkab, vaid hakkas juba varem peidupaika otsima. Piaget` egotsentrismi teooria järgi võib oletada, et laps mõtles juba selga keerates, et vend loeb ning ei pane teda enam tähele. Tuleb välja sama olukord, mis Piaget´ katsetes, kus laps ei suuda mõelda teise inimese vaatenurgast (Hetherington, Parke 1986: 356). Samas võib ka väita, et laps oli tol hetkel lihtsalt rahutu, kuna oli õhinal peitusemängust. Arvatavasti ei saa aga rahutuse alla ajada asjaolu, et kui Morten ei leidnud venda üles, vaatas laps kohe aknast välja, eeldades, et vend on korterist välja läinud, kuna laps ei leidnud teda seest. Lapse loogika kohaselt on temal alati õigus ehk kui tema inimest korterist üles ei leia, pole teda ka kindlasti seal. Sellest tulenes ka lapse küsimus vennale, et kus ta
Enam kui pooled lapsed kaotavad 2 aastat peale lahutust kontakti vanemaga, kelle juures nad ei ela. Mõjub isegi rängemini kui isa surm. Lahutus tekitab vihatunnet, lapsed kogevad süüd, vastutust. 1.a peale lahutust – kriisifaas: emad rangemad kui varem - lapsed Agressiivsemad. 2 a peale lahutust – kohanemisefaas: taastus igapäevaelu rutiin ja kord, emad suhtusid jälle kannatlikumalt ja arusaadavamalt. Hetherington, 1988: lahutatud vanemate lapsed on iseseisvamad, neil on rohkem mõjuvõimu otsustusprotsessis, pojad ei kuula emade sõna, emadel raske kontrolli kehtestada. Tüdrukutel on poistest raskem kohaneda ema uue abiellumisega. • Wallerstein: 5 aastat peale lahutust 30% depressiooni; 10 aastat peale lahutust peeti lahutust elu kõige stressirohkemaks ajaks. – valim! Kui alguses kannatavad poisid enam, siis pikaajaline negatiivne efekt on tüdrukutele suurem. Efektid on vähemtõsised
annaabi.ee 
