saavutanud nüüdseks oma ,,masu". Siingi võiks uue sõna lausa sellele anda- pesu? Tutvumissaidid on ,,ääreni täis" üksikuid inimesi, kes otsivad kaaslast; telekanalid lõikavad endale kasumit mahajäetud isadest ja emadest, keda televaatajate rõõmuks paari üritatakse panna; kärgpered (minu, sinu ja meie lapsed) on tavapärasemaks muutunud, kui ühe perekonnanime kandvad ema, isa ja nende kõik seaduslikud järglased; homoseksuaalid nõuavad endale võrdseid võimalusi heterotega.... Kas meie lapsed või lapselapsed, kes ahvivaimustust ei näe igas uues appis ning tehnoloogiaimes, hakkavad mõtlema ,,roheliselt" perekonnaväärtuste üle ning võitlema tulevikus selle nimel, et saavutada harmoonia perekonnas ja kodus? Kokkuvõte: Inimeste väärtushinnangud muutuvad põlvkonniti. Viimastel kümnenditel on oluliselt vähenenud perekonna tähtsus. Selle asemel väärtustavad noored rohkem kuulsust, raha ja vabadust, mille nimel ollakse kõigeks valmis
väljatõrjumise oht, häbi, südametunnistuse piin. Igasugune moraalinorm on kokkulepe. Moraalinorme saab tagada ka väliste sanktsioonidega ehk teiste reaktsiooni ja suhtumisega. Moraalinormid on seetõttu universaalsed, üldkehtivad ja peaks olema võimalik rakendada kõigile sõltumata inimste moraalist, rahvusest või kodakondsusest. Norme on vaja, et suurendada ühiskonnas mõistuslikkust ja kasu. Näiteks on üks väärtus võrdsus (geiabielude legaliseerimine muudaks geid heterotega võrdväärseteks. Moraaliprintsiip Moraaliprintsiip on põhimõte, millest lähtutakse ühiskonnas. Need on nii juhtnöörid indiviididele kui ka gruppidele, et oma tegevust hinnata või korraldada, näiteks nagu ausus või au. Au tuleb kaitsta islamis on aumõrv moraalne ehk peetakse õigeks. Aga näiteks Hiinas ja Jaapanis on enda au kaotamine automaatselt oma positsiooni kaotamine ühiskonnas. Moraaliprintsiipide abiga