kusjuures geenide ja kromosoomide sisemine struktuur võib jääda muutumatuks või olla muutunud (geeni- ja kromosoommutatsioonide tõttu). Genoommutatsioonide jaotus Genoommutatsioonid jaotatakse kahte tüüpi: * euploidsus - haploidse kromosoomiarvu kordne suurenemine või vähenemine; * aneuploidsus - kromosoomiarvu suurenemine või vähenemine mõne kromosoomi võrra, mis pole haploidse arvu kordne. Nii euploidsus kui ka aneuploidsus võib põhjustada fenotüübi muutusi ja osa heteroploidsuse tüüpe omab evolutsioonilist tähtsust. Genoommutatsioonide tekkepõhjused Endomitoos (Endometrioos on haigus, mille puhul emakaõõnt voorderdavat limaskesta (endomeetriumi) kudet kasvab ja toimib väljaspool emakat.) Viljastumisel osaleb diploidne gameet Ristuvad erineva kromosoomi arvuga vanemad Häired meioosis Downi Syndroom 21. kromosoomi trisoomia sündroom on kõige sagedasem inimese autosoomiga seotud kromosoomhaigus. Seda leitakse keskmiselt 1:800 vastsündinust
kaksiktuumse faasi pikkadeks aastateks. Kui aga tuumad liituvad, järgneb sellele kohe meioos – sügootne meioos, mis taastab esialgse euploidse oleku (paljude seente jaoks tähendab see haploidset olekut). Mitte-euploidsed ehk heteroploidsed hübriidid võivad tekkida ebanormaalse meioosi käigus. Kromosoome või kromosoomifragmente kaotades peavad nad oma genoomis säilitama vähemalt need geenid, milleta elu pole võimalik, et paljuneda edaspidi kasvõi ainult vegetatiivselt. Heteroploidsuse kohta võib kirjanduses leida vastukäivaid andmeid (Tolmsoff 1983, Beadle 2003, Bresinsky et al. 1987). Meie poolt koostatud seente genoomi suuruse andmebaas http://www.zbi.ee/fungal- genomesize (Kullman et al. 2005a, Tamm et al., 2005) sisaldab üle 1000 kirje. Välja on toodud kasutatud meetodid, genoomi suurus, kromosoomide arv jm. Uurides põhiliselt mittesuguliselt paljunevaid seeni ja kasutades elektroforeetilist karüotüpiseerimist on leitud, et
jääda muutumatuks või olla muutunud (geen- ja kromosoommutatsioonide tõttu). Genoommutatsioonid jaotatakse kahte tüüpi: 1) euploidsus - haploidse kromosoomiarvu kordne suurenemine või vähenemine; 2) aneuploidsus - kromosoomiarvu suurenemine või vähenemine mõne kromosoomi võrra, mis pole haploidse arvu kordne. Nii euploidsus kui ka aneuploidsus võib põhjustada fenotüübi muutusi ja osa heteroploidsuse tüüpe omab evolutsioonilist tähtsust. Euploidsus Monoploidsete (haploidsete) organismide karüotüüp moodustub ühest genoomist - iga kromosoomi on neil ainult üks (kromosoomiarv n). Diploidsetel organismidel on aga igast kromosoomist (teatavaid tunnuseid määravate aheldunud geenide rühmast) kaks eksemplari (kromosoomiarv 2n). Seejuures võib diploidne kromosoomistik pärineda ühelt liigilt (ühetaoline: 2n) või on see moodustunud kahe lähedase
annaabi.ee 
