harilik raudrohi (Achillea millefolium) PEREKOND: soolikarohi (Tanacetum) harilik soolikarohi (Tanacetum vulgare) PEREKOND: karikakar (Anthemis) kollane karikakar (Anthemis tinctoria) PEREKOND: jumikas (Centaurea) arujumikas (Centaurea jacea) rukkilill (Centaurea cyanus) PEREKOND: takjas (Arctium) villtakjas (Arctium tomentosum) PEREKOND:ohakas (Cirsium) villohakas (Cirsium heterophyllum) PEREKOND: vesikanep (Eupatorium) harilik vesikanep (Eupatorium cannabinum) KLASS: üheidulehelised (Monocotyledoneae) SUGUKOND: konnarohulised (Alismataceae) PEREKOND: konnarohi (Alisma) harilik konnarohi (Alisma plantago-aquatica) SUGUKOND: penikeelelised (Potamogetonaceae) PEREKOND: penikeel (Potamogeton) ujuv penikeel (Potamogeton natans) SUGUKOND: liilialised (Liliaceae) PEREKOND: ussilakk (Paris)
Karmimatel talvedel võivad kahjustuda viimase aasta võrsed, kuid taastub hästi. Talub hästi kärpimist. Sordid: A. noored võrsed kaetud härmatisega, paljad; Lehed kirjud: 'Argenteo-limbatum', 'Argenteo-notatum', 'Aureo-variegatum' Lehed rohelised või muuvärvilised, mitte kirjud: 'Angustifolium', 'Crispum', 'Sensation' Eriline kasvuvorm: 'Nanum' Eriline lehtede kuju: 'Pseudocrispum' B. noored võrsed härmatiseta, paljad; Lehed kirjud: 'Auratum', 'Insigne', Lehed rohelised: 'Heterophyllum', 'Quinatum' C. noored võrsed tihedalt viltjaskarvased; 'Glaucum', 'Odessanum'. Mägivaher (Acer pseudoplatanus L.) [pseudoplátanus] Pseudoplatanus vale plaatan (Platanus), viide sellele, et lehed sarnanevad plaatani lehtedega. Koonusja võraga kuni 40 m kõrgune puu kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopa, Kaukaasia ja Väike-Aasia segametsades ja mäestikumetsades värsketel toitainerikastel muldadel. Tüve koor noorelt sile ja hallikas, vanas eas pruunikas ja plaatjalt kestendav, eluiga 100..
Õisik lühike, koosneb ühest isaspähikust ja ühest kuni kahest emaspähikust. Mõlemad nii isaspähik kui emaspähik on 1-2 cm pikad. Alumise emaspähiku kandeleht niitjas, vaevalt oma pähikust üleulatuv. Põisik 2-2,5 mm pikk, lame, munajas, hallikasroheline, väga lühikese nokaga. Õitseb mais, viljub juunis, juulis. Kasutamine: lehestik sobib silo tegemiseks, kahjuks takistab masinaga niitmist mättaline kasvuviis. VILLOHAKAS Cirsium heterophyllum; nimi tuleneb kreekakeelsest sõnast kirsos, mis tähendab veenihaigusi ja heterophyllum (lad.k.) erinevalehine, mitmesuguste lehtedega. Sugukond korvõielised. Mitmeaastane. Kasvukoht: niisked niidud, metsasihid, metsateed, metsaservad, jõgede ääres, kraavikallastel. Villohakas on jämenenud risoomiga, 25-100 cm kõrge varrega ja vähe torkivate lehtedega taim. Varred on õisikute alt valgeviltjad, sageli tume-
annaabi.ee 
