selline, mis apelleerib sündmuste erinevatele omadustele(st mitte-vaimu omadustele) ja selline, mida saab väljendada ainult kui suunduda erinevale sõnavarale. Suund erinevale sõnavarale on vajalik, sest psühholoogilised mõisted ei sobi rangete seaduste sõnastamisel(vaimne holism). Kuna ei ole ranget seadust, mis kahte sündmust ühendaks, siis seadus, mis ühendab kahte sündmust, peab need „üles korjama“ alternatiivsete kirjelduste seast. Vaimuseadused on heteronoomsed, kus vaimne pole mingite kindlate piiridega – pole rangeid vaimseid seadusi. Heteronoomse puhul „regulatsioon“ toimub teiste poolt. Isegi kui seadused baseeruvad inimese kui individuaali väljendunud käitumise vaatlusele, siis jõutakse ikka mingi kindla üldistuseni ja tõstatakse hüpotees, et need osutavad psühholoogilisele seadusele, sellised seadusi saab öelda ainult erineva sõnavaraga. Nimelt just
seadused) Psühhofüüsilisi Anomaalne Anomaalne dualism(dualism ilma seadusteta) seadusi ei leidu monism(samasus ilma seadusteta) Tüüp ja eksemplar. Üks sõna ja kaks sõna. Võime öelda, et kastis on kaks eksemplari ühest tüübist. Samasusteooria. Samasusteooria: tüüpide samasusteooria(Smart, Place jt) ja eksemplaride samasusteooria(Davidson). Homonoomsed ja heteronoomsed üldistused. Davidsoni järgi leidub üldistusi vaimses sõnavaras, kuid mitte rangeid seadusi. Eristab kahte liiki üldistusi(mitterangeid seadusi): Homonoomne ülistus – seda on võimalik muuta rangeks seaduseks samas sõnavaras täpsustusi lisades. Heteronoomne ülistus – seda ei ole võimalik muuta rangeks seaduseks samas sõnavaras täpsususi lisades. Heteronoomne üldistus ühendab eri kategooriate sõnavarasid. Seetõttu ei saa seda muuta rangeks seaduseks
annaabi.ee 
