Histoonide fosforüleerimise eest vastutab proteiin kinaas. Komosoomide kondenseerumine on seotud selliste valkudega nagu XCAP-C ja XCAP-E. Lisa-ehk B-kromosoomid Igat liiki iseloomustab kindel kromosoomistik, niinimetatud A-kromosoomid. A-kromosoomide mutatsioonid viivad geneetilise tasakaalu rikkumisele ja on reeglina kahjulikud. Paljudel taime-ja loomaliikidel (mitte inimesel) võivad karüotüübis esineda ka B-ehk lisakromosoomid, mis on suures osas heterokromatiinsed ja mille vähest eukromatiini ei transkribeerita. B-kromosoomid on tavaliselt väiksemad kui A-kromosoomid ning nende arv ja kuju varieerub ühe liigi isenditel ja ka ühe isendi erinevates rakkudes. B-kromosoomide olemasolu karüotüübis võib paljudel liikidel viia kiasmide sageduse tõusule A-kromosoomides, suurendades geneetilist rekombineerumist ja ka varieeruvust järglaste hulgas. B-kromosoomid replitseeruvad S-faasi lõpus, kusjuures rakutsükkel pikeneb vastavalt
autosoomide ja X kromosoomide suhtega, sealjuures on Y kromosoom vajalik fertiilse isase tekkeks Soo määramisel on oluline Y kromosoom (imetajatel, taimedel) Heteromorfsete sugukromosoomide puhul oluline geeni doosi kompenseerimise mehhanismid: Kompensatsioon puudub - sugukromosoomides väike osa aktiivsetest geenidest. Arvatavasti lindudel ja liblikatel puudub geeni doosi mehhanism (väikesed heterokromatiinsed sugukromosoomid) Tõstetakse spetsiifiliselt ühe X-kromosoomiga isenditel X-liiteliste geenide aktiivsust (Drosophila) Vähendatakse kahe X-kromosoomiga isenditel X-liiteliste geenide aktiivsust (imetajad, ümarussid) 39. Sugukromosoomide arvu anomaaliad Sugukromosoomide aneuploidiaga patsientide vaimne areng suhteliselt normaalne Füüsilise arengu häired on seotud põhiliselt suguorganite alaarenguga ja suguhormoonidest
On inaktiveeritud eukromaatiline DNA, esineb geene, G- ja R-vöötides, dünaamiline heterokromatinisatsioon: nt X-kromosoomi inaktivatsioon, meioosis toimub ristsiire. • Metafaasi kromosoomide ‘vöödistamine’, metoodika(te) põhimõte Kromosoomide vöödistamine on oluline tehnika kromosoomide segmentide värvimiseks, et identifitseerida individuaalseid kromosoome ja kromosoomi osasid. G-banding – AT spetsiifiline värving Giemsa värviga. Heterokromatiinsed regioonid, mis on AT-rikkad ja geenivaesed, värvuvad tumedaks. GT rikkad 1 transkriptsiooniliset rohkem aktiivsed alad värvuvad kehvemini ning jäävad heledateks. R-banding – reverse Giemsa, vastupidine vöödistus G-banding’ule. GC spetsiifiline. Värvib geenirikkad alad, avatud kromatiini. Q-banding – sama mustriga kui G-banding, fluorestseeruv vöödistus.
annaabi.ee 
