4 Miks Läänemeri on nii mage? 1.Põhjamerega ühendatud kitsaste ja madalate väinadega, 2. Läänemerre suubub 250 jõge, mis kannavad aastas merre 440 km3 vett, mis on 2% Läänemere vee üldmahust, 3. Parasvöötmes on auramine väike, see on enamvähem tasakaalus otseselt merre langevate sademetega. Pinnalähedane homohaliinne veekiht on enamvähem ühtlase S-ga; sügavamal heterohaliinne, ebaühtlase soolsusega vesi, S oleneb ookeanivee sissevoolavast hulgast, vee seiskumisest süvikualadel jne. Pinnakihtide S on Põhjameres 32-35pr, Skagerrakis 30 pr, Kattegatis 20 pr, Läänemere S- osas 8 pr, keskosas 6-7 pr, Põhjalahe ja Soome lahe äärmistes soppides 3-2 pr. Põhjavee soolsus on keerulisema jaotusega. Geograafiline levik maailmaookeanis Vetikate geograafias e. fükogeograafias (phycogeography) on 2 pioneeri: F.R
1. Ülemine magestunud veekiht on enam-vähem ühtlase soolsusega, sest selle kihi ulatuses muutub soolsus vertikaalsuunasainult ligikaudu 1 promill. Siit ka nimetus homohaliinne kiht. Põhja- ja idapoolsetes piirkondades suurem ja väheneb lääneosades. 2. Läänemere sügavamate alade Põhjalähedane veekiht sisaldab soolasemat vett. Soolsus muutub selle kihi piirides sügavamal üha suuremaks ja sellest on tuletatud nimetus heterohaliinne hiht. 3. Mõlema kihi piiril kujuneb segunemise tulemusena nn. Üleminekukiht. Läänemere madal soolsus määrab selle veekogu loomastiku ja taimestiku liigilise koostise iseloomu. Mereloomadest on Läänemeres levinud ainult avarasoolased ehk eurühaliinsed, s.o. ulatuslike soolsuse muutusi taluvad vormid. Vastavalt soolsuse vähenemisele suundumisel Põhjamerest läbi Taani väinade kuni Läänemere idaosani väheneb ka mereliste loomaliikide arv
väike, see on enamvähem · Seal on niisugusi vetikaid, kes tasakaalus otseselt merre langevate fotosünteesivad kiiresti (varuvad sademetega. Pinnalähedane toitained kiiresti ära), aga kasvavad homohaliinne veekiht on pimedas. Need protsessid ei toimu enamvähem ühtlase S-ga; ühel ajal. Osad viskavad lehed sügavamal heterohaliinne, maha vms?-mingi kohastumus, et ebaühtlase soolsusega vesi, S ellu jääda. Seal on ka erinevaid oleneb ookeanivee sissevoolavast alavööndeid nö, kus rohkem ja kus hulgast, vee seiskumisest vähem liike. Rootsi Läänerannikus süvikualadel jne. umbes 150 vetika liiki. · ·
annaabi.ee 
