Kooseksisteerimise mehhanismid taimedel-Stabiilne kooseksistents- Pikaealised, sessiilsed liigid.Piiratud liigifond näiteks puud,Mittestabiilne KE-Lühiealised liigid.Suur liigifond,Näiteks niidutaimed,Võrdsustav KE,Stabiliseeriv KE,Mittefluktueeriv KE-Malelaua muster,Fluktueeriv KE- Pesastunud muster Liigifond ehk miks elab koos nii VÄHE liike? Ökoloogilised protsessid: • konkurents • stress • heterogeensused Levikuprotsessid: • liigifond • kauglevi Evolutsioon ja ajalugu: • niši konservatism • biogeograafiline hõimlus • geoloogiline ajalugu Fülogeneetiline ja funktsionaalne liigirikkus Fülogeneetiline mitmekesisus on bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse mõõde, mis näitab seda, kui lähedalt on mingis looduslikus kogumis (näiteks prooviruudus, koosluses, bioomis, regioonis, kontinendil)
spektraalne koostis on erinev otseses ja hajusas kiirguses. Otseses päikesekiirguses on ülekaalus valguse pikalainelisem komponent, sest atmosfääris neeldub eelistatult lühema lainepikkusega kiirgus. Hajusas kiirguses domineerib valguse lühilaineline komponent (Rayleigh seadus). Nii näiteks on FAK-i piirkonnas maale jõudva kiirguse keskmine lainepikkus päikesepaistelise ilmaga umbes 550 nm, pilves ilmaga aga umbes 500 nm. Seos (6) kehtib ainult siis, kui valgust hajutavad keskkonna heterogeensused on lainepikkusega võrreldes väikesed. Kui heterogeensused on valguse lainepikkusega võrreldes suured, on hajunud valguse intensiivsus pöördvõrdeline lainepikkuse ruuduga. Selliselt keskkonnalt (näiteks udu, mille piiskade läbimõõt ületab 10-6 m) hajunud valgus pole sedavõrd sinine kui selge taevas, sest pilvise taeva kiirguses on vähem spektri sinist osa. Kuna atmosfääri tiheduse fluktuatsioonid põhjustavad hajumise, mistõttu esemete kontuurid muutuvad
annaabi.ee 
