Kirjakeele kasutamine 5. Murdekeele kasutamine 5. Murdekeele tähtsus väheneb Meloodi 1. Heliulatus väike, 3-5 astet, astmeline liikumine, ilma 1. Heliulatus suureneb 6-12 astet a hüpeteta, lauldakse eriti ebamäärase kõrgusega 2. Viis hüppeline 2. Enamasti ühehäälsed 3. Helikõrguste täpne laulmine 3. Esineb heterofooniat(juhuslik mitmehäälsus 4. 20. saj. levib mitmehäälsus 4. Esineb burdoonheli(saatehääle laulmine ühel noodil) 5. Alumine hääl-torrõ. Ülemine hääl-killõ Esitus 1. Levinum koori ja eeslaulja vaheldumisi laulmine 1. Lauldakse kõik koos või üksi 2. Kasutatakse ettehaaravat sisseastumist(7. ja 8. silpvärsis 2. Laulmine pilli(kannel, lõõtspill) saatel
mängiti söömaaegade saateks. Muusika oli seotud maagiaga. Algselt kasutati muusikat signaalvahendina, religioosse puhastuse vahend, oluline inimese kasvatamisel-haridus, mõjutusvahend. Tänu muusikale tekkis ka tantsu- ja teatrikunst. Maagilised numbrid 5&7. (nt keelpillid olid 5 või 7 keelega) Polnud kindlat noodikirja, vaid mingi märkidesüsteem.(Kreekas oli laulu ja pillide jaoks erinev noodikiri). Esines juhuslikku mitmehäälsust e. heterofooniat ja ka burdooni. Muusika areng toimus sakraal- (vaimulik)muusikast ilmaliku suunas. I periood- esiaeg e. Muinasaeg II periood- Kreeke & Rooma vanaaeg Egiptus Muusika seos religiooniga:Muusika ja tants käisid tihti usuliste kombetalitustega kaasas. Muusika oli väärikas & pidulik. Hiljem Aasia mõjudel muutus muusika elavamaks. Muusika aluseks oli laskuv pentatooniline helirida, mis sisaldas suuri tertse ja pooltoone.
Regilaulu 3 tähtsat komponenti: o Tekst nn põlvkondade elutarkus, selle suureks mõjutajaks on usk, kombed ja traditsioonid (rahvakalender). o Viis viise on vähem kui tekste, 8 nooti, viisil vähene ulatus. o Esitus eestlaulja + koor Laulus valitseb sõna! Regilaulud lõppevad helilaadi teisel astmel. Põhja-Eestis on palju kiige rütmis laule. Fermaat pikendus; asetseb viisi keskel / viisi lõpus. Lõuna-Eesti laulud on varieeruvamad, esineb ka heterofooniat (juhuslikku mitmehäälsust). Setu laulud on mitmehäälsed (killõ, torrõ (ja abihääl)). Võrumaal, Kanepi, Urvaste kihelkonnas esineb burdooni (meloodiaga kaasa liikuv madalam heli). Üksi lauldi tavaliselt hällilaule, karjaselaule, mõningaid itku ja vaeslapselaule. 1 Koor ja eeslaulja laulsid nt kiigelaule, sanditamise laule ja pulmalaule. LAULU ALALIIGID:
Suur roll mütoloogial keeruline nähtus Eksisteeris ebajumalate süsteem Hindud tegid muusika kõrgemaks kunstiks Vanim muusika 3000 aastat vana Collage üks parimaid accapella vokaalgruppe Veeda kultushümnid Retsiteerides e. laulvalt ette kandma Rigweda on vanim hümni kogu muusika teoreetilised mõisted India muusika esitab kõrgeid nõudmisi nii muusikaule kui ka kuulajale. Oluline on õppida pillimängu. Ühehäälne, esineb ka heterofooniat Improviseeritakse noodikirja kasutamata Kasutusel palju burdoonpille Saatepillid ei mängi harmooniat, vaid üksikuid helilaadi astmeid. Aluseks oli 7-astmeline helilaad jagatud veerandtoonideks (22 veerandtooni). Sellega seoses väga omapärane tämber. Kuulame: India klassikaline laulustiil. See on süllaabiline (silbiline) laul 3 täistooni ulatuses. Raasa meloodia mudel, mis koosneb 5-9 helist ja näitab meloodia liikumise suunda.
annaabi.ee 
