· Apollo- valguse jumal · Aquilo- põhjatuulejumal · Aurora- koidujumalanna Kreeka suured jumalad said ka Rooma jumalateks ( muudeti ainult nimesid veidike), kuna Kreeka kunsti ja kirjanduse mõju Roomale oli väga tugev, seetõttu muudeti Vana- Rooma jumalad Kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Nimede muutused roomlaste poolt : Zeusist Jupiter , Herast Juno, Poseidonist Neptunus, Hestiast Vesta, Aresest Mars, Athenast Minerva , Aphroditest Venus , Hermesest Mercurius, Artemisest Diana, Hephaistosest Vulcanus või Mulciber , Demeterist Ceres. Apolloni nimelt võeti lõpust ära ainult n- täht ning Hadest hakati nüüd kutsuma ainult Plutoks ning Dionysost Bacchuseks.
surmaga, selgitas, mis juhtub peale surma. Hadest seostatakse eeskätt põrguga, kuid Hadese valitsemisala on ka Elysioni väljad ehk hellenite arusaam paradiisist. Hadese sümboliks oli kolmepealine koer Kerberos. Mõnede allikate väitel ka granaatõun. Hestia Koldetule ja kodurahu jumalanna, seeläbi ka perekonna kaitseja. Kreeklased uskusid, et Hestia viibib alati koduse tulekolde juures, seepärast kandsid kreeka neiud ka tule eest hoolt. Ta oli tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Hestiast ei ole väga palju lugusid, kuna ta ei lahkunud kunagi Olümposelt. Surelikud armastasid Hestiat kõikidest jumalatest kõige rohkem, talle toodi toidu- ja joogiohvreid. Hestia sümboliks on koldetuli. Ares Sõjajumal, peajumal Zeusi ja tolle naise Hera poeg, Aphrodite kallim. Ares oli julm, hävingut ja kannatusi toov jumal, keda ei armastatud ega kummardatud. Ta oli julge, kuid taltsutamatu ja väikese aruga. Isegi jumalad vihkasid teda. Kreekas ei olnud Arese kultust.
toorus ning teiselt poolt ilu ja poeesia. Ent temas oli säilinud primitivismi siiski väga vähe. Tema puu oli loorberipuu. Palju olevusi oli pühendatud temale, tähtsamad neist delfiin ja ronk.(Hamilton 1975:25) 8.Artemis Apolloni kaksikõde, Zeusi ja Leto tütar. Üks kolmest Olümpose neitsist-jumalannast: "Kuldne Aphrodite, kes kõiki armastama sunnib, ei suuda võitu saada kolmest südamest: puhtast neitsist Hestiast, hallisilmsest Athenast, kes hoolib ainult sõjasy ja kaunist käsitööst, Artemisest, kes metsi armastab ja mägestiku loodust." Artemis on metsloomade emand, kõige kõrgem kütt jumalaist-küllalt tähelepanuväärne amet naisterahvale. Hea kütina hoolitses ta noorloomade eest; tema oli ka neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal.(Hamilton 1975:25) Ta küttis iga päev kaarikus, mida vedasid kuldsete sarvedega isahirved, oli ka loomade käskijanna